Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Allikas 1 Maagilist algupära võib ka leida imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Allikas 1 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG. Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset tähendust, mille nad küll 19.sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta. Enne lõplikku moestminekut taandusid imiteerivad ja akrobaatilised tantsud tihtipeale laste tantsuvarasse
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
hällilaul. J.Oromuri ja mall; korstnapühkija; kiisu; varblane; lapse palve tibukesele, sõit; linnuke; väike jänes; minu hani; eideratas; illi mänguasjad; kiisu-ants; hällilaul; uni tuleb; õhtu õõtsub meie õue. Õhus tundub kevadet, varane kuldnokk; Märts; sinikellukese surm; aprill; kannikene emale; väike lillemüüja; emadepäevaks, lõo pesa; pääsukeste tulek. Õielõikaja; kägu; linavästrik; väike mall karjas; äike; jaaniõhtu; meri; õngitsemas. Väike jahimees; kivikasukas ; jänesepoeg; mängulaul; karutaat maiustamas; siplegapesa; siil; sääskja konn; ats ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk;
o Märts o Sinikellukese surm o Aprill o Kannikene emale o Lõoke o Pääsukeste tulek · Paistis suvepäike särav o Õielõikaja o Lõo pesa o Kägu o Linavästrik o Väike Mall karjas o Äike o Jaaniõhtu o Meri o Õngitsemas · Metsas kõnnib väike Juss o Väike jahimees o Kivikasukas o Jänesepoeg o Mängulaul o Karu-taat maiustamas o Sipelgapesa o Siil o Sääsk ja konn o Ats ja liblikas o Metsas o Konn ja seen · Põllul kuldne rukis... o Rukkirääk o Kirsipuu o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna
Me istume sõbraga rõõmsalt koos, lendleb kajakas järve kohal. METSAS KÕNNIB VÄIKE JUSS Väike jahimees Metsas kõnnib väike Juss, kaasas nooled, vibupüss; nooleotsad valgest luust, vibupüss on saarepuust. Vaatab Juss, kas põõsas mõnes istub peidus väike jänes, puude vahel väle põder, võsa varjus reinuvader. Olgu karu, metsapull, kotkas, teder, kanakull -- kõik nad maha laseb Juss: tal on tore vibupüss. Kivikasukas Kivikasukas kivisammal, jah, kõmm, kõmm! Karukasukas karusammal, jah, mõmm, mõmm! Kivil kena olla, karul kena käia, mõlemal on karvakasukad. Kivikasukas ülitore, jah, kõmm-kõmm! Karukasukal viga pole, jah, mõmm-mõmm! Kivi magab õues, karu metsa põues, mõlemal on karvakasukad. Jänesepoeg Metsas, lähedal oja, tillu Jüts ja Anni leidsid jänesepoja halli, Jüts ja Anni. Kõrvad pikad ja saba väike -- oh sa aeg! ,,Anni, põllega taba,
Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Maagilist algupära võib leida ka imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest
annaabi.ee 
