kirikuehitisi. Saint-Pierre'i kirik Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad 12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt. Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis. Tornimüüris on trapetsiaalsete hauaplaatide fragmente, mis kõik on muinsuskaitse all kunstimälestistena. Kirikus asuvad massiivne dolomiidist ristimiskivi (mis tõenäoliselt algselt
jne kohta. Turismiteenuse kasutaja kogeb maaelu seda ise läbi elades ning annab ka linnainimestele aimu maatoidu värskusest ja kasulikkusest. 3) Toode tugineb loodussõbralikkuse ja mahetoodete teemale. Kõik kasutatavad tooted on kas öko- või mahetooted, alates söögist kuni mööblini. 4) Ettevõttesse saabumine: Meie maamajutusettevõte asub looduslikult kaunis kohas, metsade ja niitude vahel ning järve kaldal. Majutusettevõte on ümbritsetud käsitsi laotud kiviaiaga, mille väravat ümbritsevad kaks suurt kivisammast. Värava kohal on puidust nimetahvel, kuhu on raiutud majutusettevõtte nimi ja loomisaasta. Maja peasissekäigu juurde viib mullast teerada. Majutushoone on kahekordne palkmaja, millel on rookatus. Majutushoonet ümbritseb suur aed, kus kasvavad õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi ja murelipuud. Puude kõrval paiknevad tikri-, mustsõstra-ja vaarika põõsad. Mahe Maamajutuse aias on ka
· Saaremaal ja Läänemaal tähtis koht kiviaedadel. Tavaliselt põllult korjatud kivid. · Kombineeritud kiviaiad, kus pandi kiviaiale peale roigas- või lattaed. Põllu kaitseks. · Kiviaedadega piiratud ka karjatalumaad, mis viisid karja juurest taluaeda või looma joomiskohta. · Aiaga piirati ka karjamaal olevad allikad. Kivi- või roigasaiaga. · Arheoloogid on leidnud ka rituaalidega seotud paiku, mis on ümbritsetud kiviaiaga. · On leitud ka kiviaedu, mille otstarvet ja ehituaega ei teata. · Kiviaed on palju väärtuslikum kui puuaed. · Peale kiviaedade on olemas kiviraulad ja kivikangrud kohad, kuhu korjati põldudelt ja niitudelt kivid, kui ei olnud parajasti vaja aeda teha. HEINAKÜÜNID JA KUHJALAVAD · Metsheinamaade niitmine praeguseks peaaegu unustatud heina tegemise viis taludes. Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres
Baroksete mõisate peahoonetes olid hoolikalt väljaehitatud ja kaunistatud avarad esindusruumid - saal ja vestibüül paraadtrepiga. 19. sajandi alguseks mõjulepääsenud klassitsistlikus stiilis ehitatud peahooned muutusid veelgi pidulikumaks, kasvas ka ruumide arv. Mõisa pea lahutamatuks osaks muutus sammasportikus hoone esiküljel, mis oli reeglina pööratud lõunasse, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud nn regulaarne park. Laienema hakkas enamasti kiviaiaga piiratud mõisaõu, kus asunud aidad, tallid ja teenijatemajad moodustasid mõisaansambli tuumiku. Ent regulaarsed aiad ei püsinud enam kaua. Eestis sai 19. sajandist parkide laiendamise ja rekonstrueerimise ning maastikuparkide kujunemise sajand. Juba 18. saj lõpupoolel hakati mõisaparkidele suuremat tähelepanu pöörama, neid ümber kujundama ja ka uusi parke rajama. Üks esimesi looduslikus stiilis parke varaklassitsistliku mõisahoonega ehitati välja Padal 18. saj
annaabi.ee 
