Kolme ruumi mahutatud alaline ekspositsioon avati 01. juulil 1999. aastal. Aastate jooksul on näituste pind vähehaaval suurenenud ning hetkel on muuseumil näituste tarbeks juba üheksa ruumi. Püsinäitused on laienenud seitsmesse ruumi. Kahte ülejäänut kasutatakse erinevate ajutiste näituste korraldamiseks, näiteks on igal sügisel, Matsalu Loodusfilmide Festivali raames, neis ruumides loodusfotode näitused. Lihula ajaloost Lihula lähiümbrusest ei ole seni ühtegi kiviaegset asulakohta ega matmispaika avastatud, kuid leiud viitavad sellele, et inimesed on Lihulas elanud juba kiviajal. Läänemaa vanim leid (6000-7000 aastat vana tulekivist uurits) on saadud Lihula linnamäe lõunanõlvalt. Lihula pank oli siis alles väike saareke, kuid juba asustatud. Lihula kiviaegne asula on ilmselt mattunud hilisemate paksude kultuurkihiladestuste alla. Lihula lähiümbrusest ei ole avastatud ka pronksi- ning varase rauaaja muistiseid.
Yoldia meri. Soomes SUSILUOLA koobas umbes 125 000 aastat tagasi leitud ennejääaegse elu jäljed. Graniitkaljus olev koobas. Näitab et enne viimas jääaega olid inimese eellased Jää sulamisel tekkis suur magevee hulk vähem Golfi hoovust (soe) karmimad talved P.-Euroopas SLAIDID: EUROOPA VANEMATE KULTUURIDE ETNILISE PÄRITOLU PROBLEEMID (9 loeng) (FAIL6) Euroopa 4 keelkonda 96% indo-euroopa keeled 3% soome ugri keeled KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet KUNDA kultuur protoeuroopa kultuur NARVA kultuur kamm keraamika (4000a). Selle kult ajal saabusid Eestisse soome ugri hõimud KALEVI WIIK Eestlaste kujunemmise uus teooria: KEELEPÕÕSA TEOORIA e. üks suur rahvastikuränne kiviajal IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a)
parandustega variant. Kultuurantropoloogilised paralleelid püügimajanduse tingimustes elavate ühiskondadega ning eriti etnoarheoloogilised uuringud muudes maades lubavad püügimajandusliku ühiskonna kohta mõningaid järeldusi siiski 16 teha. Samas on variantiderikkus küllalt suur ning on raske otsustada, millised jooned iseloomustasid just Eesti ala kiviaegset ühiskonnakorraldust. Kultuurantropoloogilist analüüsi kõrbetingimustes elavast kiviaegsest ühiskonnast võib eesti keeles lugeda: Marjorie Shostak. Nisa. !Kungi naise jutustus oma elust. Üldiselt on täheldatud, et püügimajanduslikud ühiskonnad on egalitaarsemad, kui viljelusmajanduslikud. Kuigi sotsiaalne hierarhia eksisteerib, pole sotsiaalsed erinevused väga silmatorkavad. Samuti pole sellistes ühiskondades soorollid kuigi täpselt paigas
Savinõusid ilustati nööri abil. Matustel surnud konksus. Võibolla olid nad surres loomanahkadesse mässitud või kinni seotud. Kui enne surnud maeti asulasse, siis nüüd hakati surnuid kartma ja maeti kalmistule. IX 20saj 20-30 a hakkasid keeleteadlased , arheoloogid ja antropoloogid koostööd tegema ning hakati rahvaste päritolu määrama, kus nad on tulnud ja millal ta on selllele territooriumile saabunud. Eestlaste kujunemine nn keelepuu teooria järgi ehk kolm kiviaegset rahvastikurännet.Eesti rahva kujunemislooga tuldi välja 50ndate a IIp. I arheoloogiline kultuur oli mesoliitikumi kundakultuur. Kundakultuuri puhul oli selge, et see elanikkond olli tulnud lõuna poolt. Kui avastati Pulli asula leiti arheoloogilisi tõendeid et ta tõepoolest tuli lõuna poolt.Ka eesti teadlased arvasid, et kunda kultuur võis kujutada endast protoeuroopa rahvast. Protoeurooplastelt tuli meie kõnepruuki sõnad nagu oja, eile jms. Sellel teoorial ei ole veel
annaabi.ee 
