Köömned Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest oh harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eseti vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Aravatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijah...
a. Kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi.) Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250 m sügavusel mäe sees, Vézére´ jõe kaldal. Lascaux´ koopamaalingud. Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut. Väga tuntud on parempoolne maal hobusest. Lascaux´ koopamaalid. Paremal ülal on kujutatud põtru ja all mahalangenud meest, keda ründab piison. Kiviaegsed koopamaalingud. Piltidel Aafrikast, Zimbabvest pärinevad maalid. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja- Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on
Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus.18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.
INDIA · India on Vabariik Lõuna-Aasias. · Rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. · Indias elab üle miljardi inimese,kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. · Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. · Nimi hindu. India tuleneb Induse jõue nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast AJALUGU · Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid
või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused. Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.) Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks. 3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüdmiseks). Teiseks, vee kaudu nad võiksid liikuda ühest rannast teisele. Kolmandaks, nad võiksid kogu aeg kasutada vett 6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p 4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja- Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime
1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Iisrael Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis- Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Pealinn on Jeruusalemm ja riigikeelteks on heebrea ja araabia keel India India Vabariik on riik Vanimad jäljed inimasustusest Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest nüüdse India aladel on Hiina järel teine riik maailmas. kiviaegsed varjupaigad Seal elab üle miljardi inimese, Bhimbetkas Madhya Pradeshi kes kõnelevad rohkem kui 100 osariigis, kust on leitud ka keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema
Wiiki, kes ei sobi samuti oma ajastu konteksti, sest katsetas täiesti uusi paradigmasid. Vastuolusid on tekitanud tema teooriat Euroopa rahvastiku etnilisest ajaloost. Tema lähenemisviisi aluseks on eeskätt uuemad avastused populatsioonigeneetika vallas, mis lähevad vastuollu seniste ettekujutustega - varasema ettekujutuse järgi paiknes soomeugrilaste algkodu Volga ääres, Lõuna- Uuralite ümbruses või Lääne-Siberis. Wiiki teooria järgi hakkasid mandrijää taandudes kiviaegsed kütid-korilased jahiloomade järel jäävarjupaikadest põhja poole liikuma, olles algselt Lõuna-Ukrainast pärit soome-ugri keeli kõnelnud asukad. Selline käsitlus on pälvinud suurt kriitikat traditsiooniliste keeleteadlaste poolt. Wiik möönab, et tema kõiki väiteid ei ole meie tänaste teadmiste valguses (veel) võimalik tõestada. Seostaks ta oma uue väite kuidagi traditsiooniliste väidetega, oleks ka teistel keeleteadlastel seda kergem vastu võtta võib olla. 7
usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad.
annaabi.ee 
