ö „paipoiss“. Spordi kasust kutsun rääkima Mait Käbin`i. Arst või psühholoog saaksid mõjutada noori piltlike näidetega ja loengutega. Projekti õnnestumiseks ja tulemuste saavutamiseks viiakse läbirääkimisi võimalike koostööpartneritega ........ linnavalitsus, ........ Maavalitsus, ......... 2. Ürituse sisu Infopäev algab 31.05.2013 kogunemisega aulas kell 10.00 ning külaliste avasõnadega. Järgmisena võtab sõna psühhiaater ........ Kivaste, kes peab noortele loengu alkoholi kahjulikkusest, koos õpetlike videote ja fotoseeriaga. Kell 13.00 algab võimlas korvpalliturniir Mait Käbin`i juhendamisel. Peale turniiri räägib korvpallitreener spordi kasulikkusest, enda karjäärist ja tuleviku väljavaadetest. Osalejad saavad esitada korvpalliga seotud küsimusi ning uurida võimalusi treeningute kohta. Kell 15.30/16.00 on ettenähtud lõunasöök kooli kohvikus.(2-s vahetuses) Kell 16.30 toimub aulas .......
30–16.30) Kastani 5, Viljandi [email protected] Tel 518 5045 SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik Perearsti nõuandetelefon 1220 Psühhiaater Raja 31, Tartu (ööpäev läbi) Sirje Kivaste OÜ Tel 731 9100 (registratuur) Riia mnt 27 Pärnu http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik Psühhiaatri vastuvõtule pöördu- Tel 551 3040 miseks ei ole vaja saatekirja. Enne Sirje.Kivaste@mail.ee SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
kunsti ja kirjanduse üle arutleda, lisades, et väga tähtis oli rahumeelsus ja teiste mitte segamine.60 Ka Merca sõnab, et Tartus võeti asju üldjoontes (nii punkarite kui miilitsa poolt) vabamalt ja lisab, et isegi Tallinna ja Tartu punkarite keelekasutus oli erinev: kui Tallinna punkarid rääkisid rabedalt ja raiuvalt, siis Tartus pigem kulgevalt ja rahulikult. 61 Merca 57 Intervjuu Kiwaga (Jaanus Kivaste, sünd. 1975) 22. märtsil 2014. 58 Intervjuu Eero Tammega. 59 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 60 Intervjuu Eero Tammega. 61 Intervjuu Mercaga. 16 nägemus Tallinna punkaritest ühtib siinkohal Rakvere punkari Janek Naani arvamusega: ka Naan leiab, et kui Rakvere punkarid olid üldjuhul aktsepteerivad, siis Tallinna punkarite puhul lõi välja teatav pealinna mentaliteet, iseteadvus ja iseenda tähtsustamine.
Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra). Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni tuuma: 2008 Metsik lingvistika; 2013 Lingvistiline mets; 2015 Lindvistika ehk Metsa see lingvistika tegemist on segazanriga, kus esseistliku vormiga on ilukirjanduslikku vabadust seotud. Anti Saar (s. 1980) tekstid on eksperimentaalsed. Läbimurre lastekirjanikuna. Omanäolised juhtumid: Erkki Luuk (keeleteadlane ja kirjanik), Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) avaldanud luulet ja proosat. Berk Vaher (alustas suure ja jõulise eksperimentaalse proosaga. Kirjanduselu organisaator). Mart Kangur (palju keelemänge luules. Lühikesed, vaimukad, 2005 Jaak Rand ja teisi jutte). Eesti proosa kesksed kujud: Maarja Kangro (s. 1973) (ka luuletaja. 2016 Klaaslaps dokumentaalsuse avaldumise viis on erandlik ja väga isiklik). Jan Kaus (s. 1971) - kõige aktiivsem Eesti kirjanik, suudab kõike: luuletada,
märkidega. Viitamine Kafkale jne. Valdur Mikita ,,Äparduse rõõm" (2000) ja ,,Rännak impampuule riiki" (2001) tegemist väga eksperimentaalse ja kummalise autoriga. Imelikud vormid, mille puhul on raske öelda, mis zanrid need on. Taust: õppis Tartu ülikooli semiootikat. Semiootiliste mudelite rakendamine oli teksti käivitav jõud alguse loomingus. Järgmised kaks on suuremad organiseerijad: Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) tuli kunstisuunalt. Kiwa projektide puhul on raske öelda, kas see on kunst, kirjandus või veel miski muu. Tal on mitmeid mänge, mis on seotud masina kujutelmaga kuidas sõna ja masin kokku käivad. Arvuti on hakanud tema asemel luuletama. ,,Lastehaiglast põgenenud mänguasjad" (2002) kõige rohkem luulekogu moodi raamat. Tema luule: maailm on keel, mis kõneleb kogu aeg, aga samas on küsimus, kus on subjekt, kes seda kõnet konkreetselt edastab. Ja Erkki Luuk absurdse teksti autor
annaabi.ee 
