vaike.Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud e parenhüümrakud,millel on hanemist ja paisumist.Puit ja niiskus-u=niiske puidu kogumass-absol kuiva võime eritada vaiku.Kui tüve vigastada,valgub vaik välja ja katab puidu mass/absol kuiva puidu mass(%-des).Paberi- ja paberimassi puhul haava.Kambium-tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool niiskuse mass/niiske materjali kogumass(%-des).Kiuseina küllastuspunkt- puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see Männi ja kuuse rakuseinte küllastuspunkt ilmneb lülipuidus ca 26% niiskuse sissepoole ksüleemi,millest mood aastarõngad ja väljapoole tekitab koorerakke juures ja maltspuidus ca 30% niiskusel.Küllastuspunktis on rakuseinad e floeemi.Puu mõõtude suurenedes peab kambium enda ümber mood üha uusi niiskusest üleküllastunud,seda nim hügroskoopseks niiskuseks.Puidu
· keskmised puuliigid tihedus 550...740 kg/m3; · rasked puuliigid tihedusega üle 750 kg/m3. Vaadeldes aga paarikümne enam levinuma puiduliigi tihedust skaalal jaotustega 0 kuni 1,5 g/cm³ selgub, et kõik kohalikud puidu- liigid jäävad antud skaalal 0,45 ja 0,75 g/cm³ vahele. Millest sõltub tihedus? · kasvukoht · kus tüve osas · vanusest · niiskusest Niiskussisalduse suurenemine puidus suurendab tema tihedust. Puidu niiskumisel kuni kiuseina küllastuspunktini (30 %), suureneb puidu tihedus aeglaselt. Kuid kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti, siis hakkab puidu tihedus suurenema, muutudes koos niiskuse sisaldusega proportsionaalselt. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenedes. Antud väide seletab asjaolu, miks aastarõngaste laiust loetakse üheks oluliseks parameetriks puidu tugevuse visuaalsel hindamisel.
See seletabki asjaolu miks puit paisub. Niiskussisalduse suurenedes üle 30% koguneb liigne vesi rakuõõnde, soontesse ja fibrillidevahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nimetatakse vabaks niiskuseks (joonis 43 c). _____________________________A. Roos______________________________ 31 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 43. Erineva niiskussisaldusega puidurakud. a niiskus on väiksem kiuseina küllastuspunktist; b - niiskus on võrdne kiuseina küllastuspunktiga ( W =30%), kiu seinad on küllastunud, vaba vesi puudub; c niiskus on üle kiuseina küllastuspunkti (W > 30%), kiu seinad on küllastunud. Vaba vesi paikneb rakuõõnsustes. Maksimaalne vaba niiskuse sisaldus sõltub kiuõõnte mahust ja kiududevahelistest tühimikest ning on erinevatel puuliikidel 6070% kuni 250%. Seotud niiskuse sisalduse muutumine mõjutab mitut puidu omadust (mõõtmeid, mehaanilisi omadusi).
kg/ruutm. Tiheduse mõõtmine : · Ksülomeetriline viis · Stereomeetriline viis · Hüdrostaatiline viis Tiheduse järgi jaotatakse puud : · Kerged puuliigid : kuni 540 kg/m3 · Keskmised puuliigid : 550...740 kg/m3 · Rasked puuliigid : üle 750 kg/m3 Tihedus sõltub : · Kasvukoht · Kus tüve osas · Vanus · Niiskus 27. Niiskussisalduse suurenemine puidus suurendab tema tihedust. Kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti (30%), siis hakkab puidu tihedus suurenema, muutudes koos niiskuse sisaldusega proportsionaalselt. 28. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenemisel. Aastarõngaste laius oleneb mullatüübist ning kliimatingimustest. Suurt tähtsust omavad ka metsakasvatuslikud võtted, sest nende tulemusel muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu
astmesse. See võimaldab vähendada õhukulu miinimumini, hoida kokku soojust ja vähendada tolmu emissiooni. Õhu kuumutamine toimub soojusvahetis kas auruga või gaasi põletamisel saadavate suitsugaasidega. Kuivatuse esimesel perioodil aurustub intensiivselt massiosakeste pindmine niiskus, kuivatuskiirus on suur ja määratud ainult kuivatuskeskkonna parameetritega. Kuivatuse teisel perioodil sõltub kuivatuskiirus seotud niiskuse difusioonikiirusest kiuseina sisemusest välispinnale, mida mõjutavad kiudude omadused. Kuivatamine Kirjeldatud kaheastmelise kuivatusskeemi korral on soojuse kulu kuivatuseks 2800 kJ aurustatud vee 1 kg kohta. Õhu retsirkulatsiooni kasutamata oleks see 4000 kJ/kg. Kuivatuse läbinud tselluloos suunatakse ventilaatoriga tsüklonisse, kus temast eraldatakse kuivatusõhk. Kuivatatud massi lõppniiskuseks on 12%. Pärast kuivatust 1. astme tsüklonis eraldatavat
väikestel proovikehadel on see ainult ca 100 Mpa. 48. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Suurim tõmbetugevus on pikikiudu ja väikseim ristkiudu. 49. Kas puit on tõmbepingete mõjul plastselt deformeeruv materjal võrreldes metallide ja plastidega? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev? Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit puruneb survel plastse ja tõmbel hapra materjalina, mida võetakse aluseks puitmaterjali paindetugevuse määramisel. (http://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/) 50
Kuusk 340 650 1.91 Lehis 360 1040 2,89 Saar 569 753 1,32 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. Niiskus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25...30%. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ehk poore. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200%. 22. Selgitage mõisteid seotud niiskus, suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus. Milleks kasutatakse nomogrammi? • Seotud e hügroskoopne niiskus – niiskus, kus küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud
annaabi.ee 
