Sellisel juhul on vanemate klasside õpilased noorematele justkui sõbrad ja noorematel tekib kindlustunne ka omavanustega suhtlemisel ja neile vastu astumisel, mis võin viia tõrjumise lõpetamisenigi. Palju aitavad tõrjutuse tekkele kaasa laste kodus omandatud või omandamata jäetud sotsiaalsed oskused. Näiteks osa lapsi ei oska mõelda, mida teine tunneb, panna ennast tema olukorda. Sellise probleemi lahendamiseks võiks õpetaja panna näiteks kiusajad või tõrjujad kokku kiusatute ja tõrjututega ning kasutada probleemi lahendamiseks nende omi mõtteid, nii on kasutegur suurem. Kui nad on ise mõtte välja käinud, lasub ka vastutus neil enestel ja nad rakendavad oma ideed ellu suurema tõenäosusega kui õpetaja käsku. Õpetajal on suur roll kiusamise ja tõrjumise vähendamiseks koolis. Õpetaja peab esialgu märkama probleemi õpilaste seas ja suurema mõju saavutamiseks kasutama ka kaasõpilaste endi abi. Kindlasti
Children", mis annab ülevaate laste ja noorte olukorrast Eesti ühiskonnas 2008 aasta seisuga. Vaatluse all oli laste kasvukeskkond, vaesus, kuritegevus, vaba aeg, koolielu ning tervise- ja riskikäitumine. 2006. aastal meeldis väga koolis käia vaid 15%-le 11-aastastest, 6%-le 13-aastastest ja 6%-le 15-aastastest lastest. Kooliga rahulolu mõjutab kindlasti koolikiusamine, millel võivad mõnikord olla väga traagilised tagajärjed. Üldiselt on kiusatute hulgas rohkem poisse. 2006. aastal suurenes kiusatute osatähtsus eelkõige 11-aastaste õpilaste hulgas. Tendents oli poistel ja tüdrukutel enam-vähem sama. Ka 13-aastaste hulgas suurenes 2006. aastal pisut kiusatute osatähtsus, see oli märgatav eelkõige tüdrukute puhul. Viimase kahe kuu jooksul vähemalt 23 korda kiusatud õpilased, 2002 ja 2006 aastal (protsentides) 2002 2006
(Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või sageli elutüdimus, ning 17% sama vanuseastme õpilastest, keda on korduvalt narritud või kiusatud, moodustavad põhjendamatult suure riskirühma (Kruusvall, Tomson 2004: 25–28). Koolikiusamine on Eestis enam levinud kui paljudes teistes Euroopa riikides. 45% 11–15- aastastest õpilastest märkis, et neid on koolis viimase kahe kuu jooksul kiusatud. Paraku on kiusatute hulgas rohkem neid, kes hindavad oma tervist rahuldavaks või väga halvaks. Ka kiusajad peavad oma tervist enam halvemaks ning neile pigem ei meeldi koolis käia. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest on mitmel korral välja tulnud asjaolu, et Eesti lastele koolis eriti ei meeldi. Kõige rohkem leidub neid, kellele kool meelepärane pole, 13- 7 aastaste poiste grupis (Aasvee jt 2009: 16)
pere kõiki liikmeid. Inimene on tervik, tal on positiivseid ja negatiivseid pooli. Elu on tervik, seal on valgeid ja tumedaid hetki. Elu lapsega sisaldab seda kõike. Mõnikord on laps maailma armastav, armas, rõõmus ja hurmav olend ja teisalt on ta närvidele käiv, väsitav, kurnav ja kiusav. Vanemad tunnevad end heade, õnnelike ja tugevatena, teinekord jälle kiusatute, pettunute ja halbadena. Kui vanemad suudavad sallida neid mõlemaid pooli iseendas, sallivad nad neid ka lapses. 75 Loode ja vastsündinu Areng, mis toimub enne lapse sündi kannab nimetust prenataalne areng.. Selle esimeses perioodis (germinaalne areng viljastamine kuni 2
annaabi.ee 
