Vaatlejana on võib-olla siiski natukene parem olla kui teistes osades, samas aga seda pealt vaatates on kiusatavast kahju, aga samas ei taha vahele pista oma nina kuna siis tekib nagu nii mingi jama. Nii siis mis teha kui näed vägivallatsemist teise õpilase suhtes ? Minu arvates kuni asi ei ole füüsilise vägivallani läinud või väga jõhkra vaimse terrorini siis ei ole mõtet ennast sinna vahele pista kuna tekitad nii endale kui kiusatavale rohkem probleeme. Kui aga asi läheb juba füüsiliseks siis üritan ikka asja ära hoida. Koolivägivald hakkab samas juba nii varagult pihta koolis, nt mina isikilult pidin juba esimeses klassis andma politseile seletusi koolivägivalla pärast. Nimelt oli üks tavaline koolipäev ja üks klassi vend kaebas õpetajale minu lolluse õpetajale ära. Ma olin ta peale väga vihane ja siis tulid veel vanema klassi poisid
Koolikiusamise all kannatajaid on palju, eriti on need lapsed, kes erinevad teistest kuidagi. Näiteks ei ole nad just kõige jõukamast perekonnast, on teisest rahvusest või mõne kaasasündinud omadusega. Nii kiusamine kui ka diskrimineerimine põhjustavad kõigile inimestele vigastusi, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Vaimse vägivalla alla liigitatakse verbaalne kiusamine. See võib inimesele põhjustada eluaegse trauma, alandada enesehinnangut või viia isegi suitsiidini. Kui kiusatavale tekitatakse füüsilisi vigastusi, nimetatakse seda füüsiliseks vägivallaks, mille tagajärjed võivad olla nii suured, et kannatanu lõpetab haiglas. Selleks, et vähendada diskrimineerimist igapäeva elus ja kiusamist koolides tuleb olla tolerantsem nende suhtes, kes on teistsugused. Inimesed peavad mõistma seda, et kõik ei saa olla samasugused. Tänapäeval on sallivus väga tähtis, kuid seda ei osata väärtustada ja sellepärast on seda maailmas väga vähe.
konfliktidest toimub enamasti kas sugulaste või tuttavate vahel. Hiljuti on olnud ka mitu juhtumit, kus lapsed ja noored langevad vägivalla ohvriks Interneti kaudu. Vägivald just mõjubki kõige rohkem lastele. Koolikiusamine on alati olnud tundlik teema. Kuigi füüsilist vägivalda meie koolides palju ei ole, valitseb siin enamasti vaimne terror: õpilasi võidakse narrida tema soo, välimuse, rahvuse vms põhjal või kasutatakse lihtsalt ignoreerimistaktikat, mis sageli mõjub kiusatavale veelgi laastavamalt. Sellest võib ka järeldada, et inimestest julmimad võivad olla lapsed, sest nad ise ei pruugi endale teadvustada, millist hingevalu nad teistele põhjustavad. Paljud kiusatavad ei julge oma probleemist rääkida, kuna nad arvavad, et see on kaebamine. See on vale. Kõik kiusamise juhud tuleb avalikustada, sest see on ainuke viis jõuda õiglase lahenduseni. Inimese tahtmist vägivalda kasutada võivad põhjustada mitmed tegurid.
koolis toimus.,oleks ju võinud aga ei . See mis sinuga kunagi koolis toimus jääb alati meelde, see ei unune kunagi .Mõnele võib see tema psühhika täiesti segamini ajada.Mõned aga toimuvad sellest,ja on kogu sellest üle.Mõni ei pruugigi sellest iial tomida ning ei saa enda eludega hakama,sest kardavad. On teada ka fakt ,et koolivägivald või lõpeda enda enesetapuga kui ka teiste õpilaste maha laskmisega. Koolivägivald on kohutav kogemus iga ühele,Kas kiusajale,kiusatavale või hoopis pealtvaatajale .See jätab neisse märgi,olevalt sellest kas nad soovivad seda või mitte.Tahaks loota ,et keegi ei peaks seda läbi elama,aga kahjuks nii ei lähe.
Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise
nähtut järele teha. Hinne 4: 6753 punkti Kiusamine on üks vägivalla liike. Füüsiline vägivald on see, kui keegi lööb, tõukab sihilikult, togib, Hinne 3: 5234 punkti paneb jala ette, hoiab kinni jm. Vaimne vägivald on narrimine, solvamine, eiramine, mõnitamine. Hinne 2: 3315 punkti Mõlemad teevad kiusatavale haiget. Mõnikord öeldakse, et sõnadega on võimalik rohkem haiget Hinne 1: 140 punkti teha kui kätega (PS § 18). Kiusamine mõjub tegelikult mõlemale osapoolele halvasti. Kiusaja saab järjest julgust juurde oma teost ja kiusatav võib rohkem ja rohkem endasse tõmbuda. Aga ta võib ka ise agressiivseks muutuda. See võib lõppeda ka enesetapu või näiteks koolitulistamisega. INIMENE JA ÜHISKOND 10 P
Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi lahendamiseks ning lisame ka artikleid, mis räägivad Eestis aset leidnud koolikiuasmise juhtudest. Lõpuks avaldame ka oma arvamust ja räägime oma kogemustest antud teema kohta. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise
Minu roll kiusamises 8 7 6 5 4 3 2 1 0 7. Mida sa arvad, et saaks teha koolikiusamise vähendamiseks? Sellele küsimusele pakuti vastuseid, et tuleks arvestada teiste erinevustega ning, et peaks lastega (nii kiusatavate kui ja kiusajatega) rääkima, et selline kiusamiskäitumine pole õige ja kiusajatele leidma mingisuguse karistuse. Toodi vastuseid, et peaks rääkima ka kodustele või mõnele kooli töötajale, kes on kiusatavale lähedane isik. Sooviti leida ka varianti kiusamise takistamiseks ja ennetamiseks näiteks ka vahetundide ajal keegi jälgiks rohkem tegevusi. 8. Kelle poole saad pöörduda koolikiusamise puhul? Siinkohal oli välja toodud peaaegu kõik koolis olevad inimesed. Peamised vastused, mis olid välja toodud oli, et pöörduda saab õpetaja, sotsiaalpedagoogi ja direktori poole. Täpsustatud oli ka seda, et pöörduda võiks mõne isiku, kes saab usaldada või, kes on lähedane (vanemad,
annaabi.ee 
