mitmesugused jutustused. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 3 AUGUST KITZBERG LAPSEPÕLV August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 (http://et.wikipedia
kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajaja, valmisid mitmesugused jutustused. Ta oli ka üks Eesti draamakirjanduse rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 4 Lapsepõlv August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 . Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma
Ansomardi); Merike ja Leho (Julius Mägiste). Osa tol ajal pakutud nimedest on tänaseks omandanud nimeks sobimatu tähenduse, näiteks Asutus, Näide, Nimetus. 10 Mitmed muistsest vabadusvõitlusest kirjutanud autorid on pannud oma tegelastele enda välja mõeldud nimed ja need on rahva hulgas kiiresti populaarseks saanud. A. Kitzbergilt on pärit Maimu, Andres Saalilt Leili, Aita, Vaike ja Vambola. Varem ainult piirkonniti levinud olnud nimed on hiljem, rahvaluule kogumise ajal saanud laiemalt tuntuks ja kuuluvad omaloominguliste nimede alla just rahvaluule olemuse pärast. Nii on tuntuks saanud Sirje, Salvi, Sõlmi ja Kalev, Linda, Salme. Muide, Raivo Seppo andmetel olevat Linda ja Salme varasematel aegadel meeste nimed olnud. (Saar 2002)
kvaliteetsed autorid uuesti lugejani N: Liiv, Peterson. Nimetuse taga on kolm nähtust: rühmitus(1905-1915); ajakiri ja kirjastus(jätkavad). Praktiline väljund: 5 kirjanduslikku albumit, mis sisaldavad tõlketöid, originaal kirjandust, lisaks ilukirjanduslikke ja kirjandusteaduslikke töid. Albumid on kunstiliselt kujunduselt väga kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide
annaabi.ee 
