Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras
Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras
Nii kujunesid esimesed kultuursordid. Metsarikkamates piirkondades, kus põllumaa ettevalmistamine oli kõige hõlpsam maharaiutud puid põlema pannes, levis eelkõige alepõllundus. Peamine maaharimisriist oli kõikjal pikka aega kõblas. Ka karjakasvatus sai arvatavasti alguse järkjärgult. Ka küttidel on vahel komme kanda hoolt oma jahiloomade juurdekasvu eest, säästes karja noorliikmeid. Võimalik, et otsustavaks sai oskus suunata metsikuid lamba- ja kitsekarju nende juhtloomade mõjutamise läbi, mis võimaldas terve karja oma kontrollile allutada. Tõenäoliselt saidki lammastest ja kitsedest esimesed kodustatud kariloomad. Peagi järgnesid neile ka veised ja sead. Kariloomi peeti esialgu kui elusat lihatagavara. Taime- ja karjakasvatus ei tõrjunud pikka aega küttimist ja korilust kõrvale, vaid oli nende kõrval täiendav elatusallikas küttimise. Varaseimad põlluharijate asulad
turismiinfokeskusele annab Viljandi oma silmad ette. Kui sõidan järgmisel päeval lõuna poole Algarve piirkonda Lagose suvituslinna, üllatab mind neljatunnise teekonna vältel looduse vaheldusrikkus. Põhjapoolses Portugalis on palju rohelust. Leidub palme ja mitmesuguseid eestlasele harjumatuid taimi. Silma hakkavad viinamarja-, oliivi- ja korgipuude istandused. Mida lõuna poole, seda enam on märgata kõrbenud taimestikuga maastikul rohuliblesid otsivaid lamba- ja kitsekarju. Puuliikidest valitseb piiniamänd, mis ei kasva kõrgusesse, vaid on madal ja korrapärase ümara võraga. Turistilinn Lagos ookeani ääres Lagos on tüüpiline turismist elatuv linnake, mille keskmes on hulk meeldivaid restorane. Tänavad, eriti kõnniteed, on seal põnevalt kitsad ning Portugalile tüüpiliselt on paljud majad kaunistatud azulejo'dega. Need mustrite või joonistustega kaetud mosaiikplaadid ahvatlevad mind nii Lagoses kui teistes linnades endid lähedalt imetlema
annaabi.ee 
