Kaitses teekäijaid,täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesaindeid ja saatis surnute hingi allmaailma. Aphordite-ilu,armastus ja viljakusjumalanna.Võõramaist päritolu,tuntavaid ühisjooni mesopotaamia armastusjumalanna Istariga,kelle kultus levis ees-aasias,ja mõjutas sealtkaudu kreeka usundit. Dionysos viinamarjakasvatuse,veini ja sigivusjumal,oli kreeka jumalatest ainsana ema poolt inimlikku päritolu.Ta eelistas olümpusele maa peal viibimist,rännates ringi veidratest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest olevustest kaaskonna saatel.
sai lapsi ka teiste jumalatega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjust Hestia Hestia oli Zeusi õde ning koldetule- ja kodurahujumalanna. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Dionysos Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla Olümpose mäe asemel maa peal, rännates ringi kummalistest, kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Demeter Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Oli Zeusiga tütar Persephone, kes lubas tütre vennale Hadesele, see ta ära röövis. Demeter jäi kurvaks, ning vili närbus. Ning siis Zeus oli sunnitud lepitust paluma ja Persephone sai ema juurde tagasi.
metsloomade kaitsja. Tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübaraga Hermes täitis jumalate käskjala ülesandeid ja saatis surnute hingi allmaailma. Ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Aphrodite kohta jutustati lugusid tema armastusest küll ühe ja teise jumala, küll inimsoost kangelaste vastu. Viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos oli ainsana kreeka jumalatest ema poolt inimlikku päritolu. Ta eelistas Olümposele maa peal viibimist, rännates ringi veidratest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest olevustest (saatüritest ja sileenidest) koosneva ohjeldamatult lõbusa kaaskonna saatel. Dionysose pidustused Kreekas kujutasid tegelikult orgiaid. MÜÜT PROMETHEUSEST. Kreekas levinud arusaama järgi olid esimesed inimesed sündinud maast, kuid jumalad võisid neid ka mullast või veest voolida. Algul olevat inimesed olnud kaitsetud, kuid neid asus õpetama titaan Prometheus. Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tarvilikke oskusi
Oli tähtsamate kreeka jumalate seas kõige selgemalt võõramaist päritolu tema juures on tuntavad ilmsed ühisjooned Mesopotaamia armastusjumalanna Istariga. Nagu Istari puhul, räägiti Aphroditegagi seoses jumalanna armastusest erinevate jumalate ja inimlike kangelaste vastu. Dionysos. Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas viibida Olümpose asemel maa peal, rännates ringi kummalistest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Jumalate ja inimeste põlvnemine Kreeklased uskusid, et jumalad ei loonud maailma. Maailm oli olemas juba ammu enne Zeusi ja tema õdede-vendade sündi. Algul valitsesid seda Taevas ja Maa ja seejärel nende lapsed varasema põlvkonna jumalad ehk titaanid. Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kümneaastase hirmsa võitluse järel võimult. Nii said
Oli tähtsamate kreeka jumalate seas kõige selgemalt võõramaist päritolu tema juures on tuntavad ilmsed ühisjooned Mesopotaamia armastusjumalanna Istariga. Nagu Istari puhul, räägiti Aphroditegagi seoses jumalanna armastusest erinevate jumalate ja inimlike kangelaste vastu. Dionysos. Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas viibida Olümpose asemel maa peal, rännates ringi kummalistest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Jumalate ja inimeste põlvnemine Kreeklased uskusid, et jumalad ei loonud maailma. Maailm oli olemas juba ammu enne Zeusi ja tema õdede-vendade sündi. Algul valitsesid seda Taevas ja Maa ja seejärel nende lapsed varasema põlvkonna jumalad ehk titaanid. Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kümneaastase hirmsa võitluse järel võimult. Nii said
Oli tähtsamate Kreeka jumalate seas kõige selgemalt võõramaist päritolu: temas on tuntavad ilmsed ühisjooned Mesopotaamia armastusjumalanna Ištariga. Nagu Ištari puhul, räägiti Aphroditegagi seoses jumalanna armastusest erinevate jumalate ja inimlike kangelaste vastu. DIONYSOS – veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla Olümpose asemel maa peal, rännates ringi kummalistest, kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa seltskonnaga. Pühamud ja templiehitus Kreeka pühamu keskpunkt oli altar. See oli madal, enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid. Altar paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu