ole selliseid vaidlusi mis olid varem. Halbu külgi väga pole peale selle, et Euroopa Liidul on omad teatud määrused ning neil on võimalik teha trahvi teistele maadele kus võimalik. Seetõttu on see kehv pool kuna Eestigi on saanud suhkrutrahvi. Euroopa Liidu poliitika kaugem eesmärk on anda kolmanda maailma ebasoodsas olukorras olevatele rahvastele võimalus juhtida ise oma arengut. Poliitika sisuks on tegelemine selliste kitsaskohtadega, nagu halb varustatus toidu ja puhta veega, samuti hariduse, tervishoiu, töö, maa, sotsiaalteenuste ja infrastruktuuri halb kättesaadavus ning keskkonna olukord. See tähendab ka haiguste tõrjet ja odavate ravimite kättesaadavust, et võidelda ohtudega nagu HIV/AIDS, samuti meetmeid vähendada laenukoormust, mis viib oluliste riiklike investeeringute jaoks ette nähtud napid ressursid tagasi tööstuslikult arenenud riikide rikaste laenuandjate taskusse.
(tähendused), maailmavaade jne;hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 9. Milliseid lähenemisi inimesele leidub meditsiinifilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. Ihu ja vaim on üksteisest sõltumatud. 4. Inimesed on „ihulikud olendid“, kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. See väide on arendatud Maurice Merleau-Ponty poolt. Tema arvates on
Tervishoiu jaoks kesksed nähtused – valu, kannatused, heaolu ja tähendused, mida omistatakse oma sümptomitele ja kogemustele (teisisõnu nende olulisus patsiendi jaoks) – on subjektiivsed ja personaalsed ning seetõttu ei saa neid taandada üksnes füüsilistele protsessidele. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. Nt võidakse küll ajus kindlaks teha, et ma parasjagu mõtlen või kogen valu, kuid ei ole võimalik teada saada nende mõtete sisu ja minu subjektiivset valuaistingut. Kriitika: Selle vaate nõrkuseks on võimetus seletada, kuidas mentaalsed- ja ajuprotsessid on omavahel seotud. 3
eesmärkidele ja viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest
organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21
Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. P. Drucker propageerib juhtimiskeskkonnalt (managerial society) ettevõtlikule keskkonnale (enterpreneurial society) üleminekut ning eesmärgilist juhtimist. Eelkõige väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtlikku keskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss.
annaabi.ee 
