Ka Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. • Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. • Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Romaanis on omavahel seotud kaks ajaperioodi ning tegevusliini: ühelt poolt kaasaegne Moskva ja teiselt poolt Kristuse-aegne Jeruusalemm. • Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Viited • http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Bulgakov • http://ru.wikipedia.org/wiki/Булгаков,_ Михаил_Афанасьевич • „XX sajandi vene kirjandus II. Proosa“ K. Kalamees, M. Lens lk 139-187
Täiuslikus maailmas pole vaja seadusi ega piiranguid, inimesed on healoomulised ning õilsad. Nad hoiduvad teistele inimestele nii vaimsete kui ka füüsiliste kahjustuste tekitamisest. Kahjuks või õnneks on selline idülliline maailm olemas vaid raamatus nimega ''Gulliveri reisid'' 4. osas, mille autoriks on Jonathan Swift. Autor on kirjutanud selles teoses mitmetest erinevatest maailmadest: liliputtide maa kui väikluse ja kitsarinnalisuse maa, hiiglaste maa kui tarkuse ja arukuse maa, Laputa saar kui teaduse maa ning lõpuks hiihnhmide maa kui õilsuse ja ideaalse ühiskonna maa. Reaalses maailmas on vaja seadusi kuna on inimesi, kes soovivad teistele halba, et enda elukvaliteeti parandada. On ka inimesi, kes ei suudaks end ilma piiranguteta ohjata, nad ei näeks seaduserikkumisel midagi halba, kuna nad pääseksid karistuseta. Kuid on olemas ka
Vaene ja kodutu. Suhtles erinevate võimuorganitega (Saatan ja tema kaaslased, arstid hullumajas, jne) ja Meistriga, kes oli Ivaniga pigem sarnane. Mõjutatav (tema vaimne seisund lasi teda ennast rohkem mõjutada). 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Teost on peetud üheks tähtsamaks nõukogudeühiskonna vastaseks satiiriks. 7) Tekkinud küsimused/seosed. Põimuvad mitmed motiivid ja seosed: "Faust", Uue Testamendi evangeeliumid, mütoloogiline Saatan/Kurat, ajalik Moskva, üleajalik ja igikestev loomeinimese vabadusepüüe. Autor on ühendanud fantastika ja realismi, müüdi ja ajaloolise tõepärasuse, romantika ja klounaadi. 8) Paralleelid tänapäeva ja teiste teostega.
poleemika. A. Pervik vaatab julgelt näkku konfliktidele, ei tee mööndusi ega järeleandmisi nende arendamisel. Ta haarab kergelt ka muid koolielu kitsaskohti, noorte suhteid vanematega, vanemate omavahelisi suhteid (R. Krusten 1979: 147). Kujutades ühte keskkooli lõpuklassi ja peategelasena isepäist tütarlast Nelet, on autor taotlenud sisendada suuremat sallivust teisitiolemise ja enesetoetamise eri viiside suhtes. Samuti on kirjanik välja astunud valevagaduse ja moraalse kitsarinnalisuse vastu. (R. Krusten 1995: 211). „Õhupallile“ järgnes praktilisi kodutöid õpetav „Kaarist on kasu“ (1971), juttude püüdeks on lastes tööhuvi äratamine. Autor juhib lapse tähelepanu tolmupühkimisele, pesemisele, köögitöödele, lauakatmisele, nööbiõmblemisele. Aino Pervik on kirjutanud ka mõtte- ja sõnamänguliste lühipalade kogu „Umbluu“ (1972). Perioodikas on ilmunud Pervikul ka novelle ja lastejutte (E. Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises
tuleriidale ning teda nimetatud viimaste sajandite suurimaks paganaks ja vabamõtlejaks. "Tartuffe" oli paheline ja jumalavallatu, aga see just ongi see miski, mis annab teosele oma värvi ja vürtsika lugemiselamuse. Just "Tartuffe" oli ju see teos, mille kirikuringkonnad valisid oma kõige tervamate rünnakute märklauaks. Näidend kirjeldavat jumalakartlikkust eriti võigastes värvides ning tänu sellele on Moliere'i peetud ka võitlejaks obskurantismi ja kitsarinnalisuse vastu, tema ideaaliks oli humanistlik elulaad. "Tartuffe ehk petis" on igale vähegi haritud inimesele tuntud teos. Juba ilmumise ajal ei jätnud see külmaks ühtki mõtlevat inimest Prantsusmaal. Ka praegu on "Tartuffe" paljudes seltskondades niivõrd teatud näidend, et on lausa võimatu leida kedagi, kes sellest komöödiast vähemasti kuulnud ei oleks. Teos on säilitanud samaväärse kõlajõu nagu "Hamlet", "Don Quijote" või "Faust", samuti
neid toita nende karjade pärast. Ja Eesav asus elama Seiri mäestikku." (1Ms 36:68.) sellest maast peaaegu mitte mingit kasu. See näitab, kui palju tuleb eelistada inimeste suurt hulka maaomandi suurusele ning et maavalduste laiendamine ja nende õige kasutamine on suur valitsemiskunst. See kuningas, kes on nii tark ja jumalik, et vabadust kaitsvate seadustega julgustab inimkonna ausat töökust ning kindlustab kaitse võimu kuritarvitamise ja osapoolte kitsarinnalisuse eest, muutub oma naabrite jaoks peagi liiga tugevaks. Aga see sai öeldud muuseas. Nüüd pöördugem tagasi käimasoleva arutluse juurde. 43.Aakrisuuruselmaalapilmeie juures, mis kannab kakskümmend vakka nisu, ja sama suurel maalapil Ameerikas, mis kannaks põlluharimise tulemusel sama palju, on kahtlemata ühesugune loomulik või seesmine väärtus, kuid kasu, mida inimkond saab aastas esimeselt maalapilt, on väärt 5 naela, samas kui on võimalik, et teiselt saadav
annaabi.ee 
