kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. LOOMAD Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad enamjaolt puude otsas, kuna maapinnal on vähe süüa. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas šimpansid ja gorillad, Aasias orangutanid ehk inimahvid ja makaagid ehk kitsaninalised ahvid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja kooliprid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid), liblikad ja putukad, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Loomi on ka maapinnal piisavalt. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt.
Endeemsed on kobraslased, hüpiklased, viiksjäneslased, kaamelid, lambad, lindudest metsislased ja kaurilisedm ulatuslik levila on kärplastel, koerlastel ja hirvlastel. Etioopia regiooni iseloomustab suurte rohusööjate ning neist toituvate kiskjaliste rohkus. Palju elab seal ka kitsaninalisi ahve ja poolahve. Lindudest on endeemsed jaanalind, pärlkana ja hiirlinnud. Indo.Malai regiooni loomastik sarnaneb Etioopia regiooni omaga. Ühised rühmad on soomusloomad, londilised, kitsaninalised ahvid, ninasarvikud, võhkhirved ja sarvlinnud. Ainult selles regioonis elutsevad karutiivalised, kandlased, gibonlased. Rohkesti on hirvlasi, veislasi, oravaid, kanalisi. Rohkesti elutseb seal lennusega loomi. Inimahvidest elab seal ainult orangutang. Neotroopilise regiooni loomastik on rikkalik ja omapärane. Imetajaist on endeemsed kukkurvõhnlased, vampiirlased, napihambulised, laamad, laianinalised ahvid, lindudest nandulised, tuttkana, kannushaned, tuukanlased
lendamiseni. 131. Ahviliste ( Primates ) evolutsioonilise tähtsusega ühisomadusi. Pöial vastandub teistele sõrmedele kõigil neljal jäsemel; mõnel on neljanda käe eest veel haardsaba. Silmad on suured ja näevad stereoskoopiliselt: enamus teavet saadaksegi nägemise kaudu. 132. Ahviliste ( Primates ) põhilised rühmad. Poolahvilised (Prosimii) Ahvilised (Anthropoidea) kolme ülemsugukonnaga: Laianinalised (Platyrrhini ehk Ceboidea) Kitsaninalised (Catarrhini ehk Cercopithoidea) Inimahvlased (Hominoidea ) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Pongidae) Inimlased (Hominidae) 133. Pärilikkus geenide ja meemide kaudu: mis tasemetel toimub? Kultuur (meem) on pärilikkus kõrgemal, mittegeneetilisel tasemel. Isendilt isendile, perelt perele, populatsioonilt populatsioonile – eeskuju ja kõne kaudu. Meeme (kultuuri sugemeid) leidub ka teistel kõrgematel loomadel. Kiskjate emad õpetavad oma poegi jahti pidama
Nende suur varvas on teiste varvastega samasuunaline. Vaagnaluu laienemine. Koljumulk asub vertikaalselt mitte selgmiselt. Jalgade skelett ja lihased (gluteus maxiumus) on kohastunud liikumiseks. 3. Missugused olud olulisemad etapid primaatide evolutsioonis Uusaegkonna esimesel poolel enne inimlaste suuna eristumist? Primaatide algus on 65 MAT, siis kui dinosaurused olid välja surnud. Hõivatud ökonisid vabanesid. Antropoidid moodustavad Uue ja Vana Maailma ahvid. Laia- ja kitsaninalised ahvid. Vanad nägid kolmevärviliselt, uued aga mitte... 35-40 MAT eristusid VM ja UM ahvid. 25 MAT eristusid Vana Maailma ahvid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid). 4. Millised olid põhilised arvatavad inimese eellased Miotseeni lõpus (5..7 Mat)? Eristumine tänapäevastest lähimatest liikidest? Iseloomusta neid oletatavaid eellasi pisut. Orronin tugenensis säilinud reieluu alusel on öeldud, et on kohastumus bipedaalsuseks.
annaabi.ee 
