2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus. a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: Environment - kitsamad (narrower) märksõnad: Aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga & tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) vali kitsamatest märksõnadest Rainforests, kliki ADD to Search, märksõna ilmub Avanced Search otsiaknasse, piira otsingut Full text only ja Scholary journals (tee kastikesse linnuke) ja soorita otsing. Mitu täistekstartiklit leidsid? 1064 Kasutades otsivõimalust "Sort results by" leia kõige vanema artikli autorid ? Mark Plotkin 2.3. a) Esita parima tulemuse andnud otsingu otsiprofiil: märksõnad, otsiväljad, otsingu täpsustamised. Esitada otsiprofiil ekraanipildina või vabas vormis.
1. Romaani stiil: ümarkaared, massiivsed ehitised, väikesed aknad, seinad kaetud maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5. Romaani skulptuurid kirjeldasid Vana-Testamenti, Jeesuse elu ja pühalugusid. Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taimi,
2.2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: environment - kitsamad (narrower) märksõnad: aquatic ecosystems; arid zones; coastal plains; coral reefs; forests; grasslands; oceans; prairies; rainforests; taiga&tundra; terrestrial ecosystems; wetlands b) vali kitsamatest märksõnadest Rainforests, kliki ADD to Search, märksõna ilmub Avanced Search otsiaknasse, piira otsingut Full text only ja Scholary journals (tee kastikesse linnuke) ja soorita otsing. Mitu täistekstartiklit leidsid - 1187 Kasutades otsivõimalust "Sort results by" leia kõige vanema artikli autorid Plotkin ja Mark J 2.3. Otsing andmebaasist Science Direct. Leia artiklid teemal Semiconductors in solar cells. a) Ava andmebaas Science Direct b) Vali Search/Journals
2.2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus. a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: environment - kitsamad (narrower) märksõnad: aquatic ecosystems, arid zones, coastal palins, deserts, coral reefs, grasslands, forests, prairies, oceans, rainforests, taiga, tundra, wetlands, terrestrial ecosystems b) vali kitsamatest märksõnadest Rainforests, kliki ADD to Search, märksõna ilmub Avanced Search otsiaknasse, piira otsingut Full text only ja Scholary journals (tee kastikesse linnuke) ja soorita otsing. Mitu täistekstartiklit leidsid? Leidsin 1187 artiklit. Kasutades otsivõimalust "Sort results by" leia kõige vanema artikli autorid. Leidsin ainult ühe autori Mark J Plotkin 2.3. Otsing andmebaasist Science Direct. Leia artiklid teemal Semiconductors in solar cells
Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur tavaliselt on tubades sooja 22-23 °C. 4. Veini klaas Veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. Täpsemaid näpunäiteid õige klaasi valimiseks leiab BarProfi veinimaailma artiklist: Kas teadsid, et õige klaas avab alles veini hinge? 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad Punane liha - kergemad punased Ulukiliha - raskemad punased
sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaasi ülaosa laseb veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Klaas täidetakse poolenisti või kahe kolmandiku ulatuses, nii pääseb lõhn liikuma. Värvitu klaas laseb veini värvil mõjule pääseda ja klaasi jalg võimaldab veini klaasis keerutada, ilma et selle temperatuur tõuseks. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine, aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. Klaasi valimisel on oluline, et selle kere oleks mahukas ning laiem kui klaasi ülemine serv. Veiniklaasi eest hoolitsemine Klaasi peab peseme kohe peale kasutamist. Ei tohi kasutada kangeid pesemisvahendeid. Klaasid loputatakse korralikult sooja veega ja kuivatage siis puhta rätikuga. Klaasi peab hoidma õigetpidi püsti, siis ei jää õhk neisse seisma. Serveerige õigel temperatuuril Vahuvein: 4,5 7 kraadi; Valged veinid: 7 10 kraadi;
Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur tavaliselt on tubades sooja 22-23 °C. 4. Veini klaas Veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad Punane liha - kergemad punased Ulukiliha - raskemad punased Pastaroad ja lihasupid roosad Veini serveerimise etikett: Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis
18 3.6 Kettamaailm Saturn Saturn on järgnevuselt kuues ja suuruselt teine planet Päikeseüsteemis. Saturni silmapaistvam detail on teda ümbritsev rõngas. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Esmapilgul ümbritseb Saturni mitu laia rõngast, tegelikult aga on rõngad kitsad ja neid on tuhandeid. Näiteks suhteliselt kitsas F-rõngas koosneb paljudest üksteise ümber põimunud veel kitsamatest rõngastest ja A-rõngaga ühinemast takistavad teda vaid kahe kuu, Prometheusi ja Pandora põhjustatud häired. (1:23) Joonis 12. Saturn Rõngastest koosneva laia kettaga ümbritsetud Saturni (vt Joonis 12) on teiste planeetide seast lihtne ära tunda. Jupiterist pisut väiksem Saturn on samuti gaasiline hiid. Kaugelt paistavad Saturni rõngad kettana, tegelikult aga koosnevad need miljarditest jääga kaetud kivikestest
Mulla vesi, mis mulla sees on pärineb põhiliselt sademetest. Kuid mulla sees on ka veeaur. Mullas olev vesi on seotud paljude mineraalidega ja huumuse koosseisus või hoiatakse molekulaarsete jõududega mulla osakestes. Vaba vett nim kapillaarveeks, poorides olevat vett gravitatsiooni veeks. Sellest, kas taimed saavad vett omastada sõltub mulla pooride suurusest. Kui poorid on väga laiad, siis vesi langeb kiiresti alla põhjaveekihti. Alumine veesiduvuse piir sõltub taimede võimest vett kitsamatest pooridest välja imeda permanentne närbumispunkt mullas on nii palju niiskust, et taim ei saa enam kätte ja taim närbub. Kättesaadavuse takkistuseks on veel mulla lahuses sisalduvad lahustunud ained. Soolad mõjutavad osmoosi. Juur kasvab algul pikutu ja alles hiljem annab lisajuuri. Enamus taimi on sellise käitumisega. On ka teistsuguseid, ntks arbuus, kes kasvatab kõigepaelt väga pika peajuure. Mineraalsed toitained
annaabi.ee 
