Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal.
ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaudu pihustitesse alt, ujukikambri tasemest madalamalt. Õhu-kütusesegu kogust ja seeläbi mootori võimsust ning
aastal. Tollal polnud ei Ameerika ega Briti väed selleks tehniliselt valmis. Pealegi eelistanuksid alalhoidlikud britid Normandia ründamise asemel kaudsemat strateegiat operatsioone Vahemere rannikul ja Balkani poolsaarel. Kuid üha enam süvenes veendumus, et Hitleri võimutsemisele saab teha lõpu üksnes meredessandiga okupeeritud Prantsusmaale üle La Manche'i väina. Ehkki Normandia jäi Saksamaast kaugemale kui loogilisim rünnakusiht, väina kitsaimas kohas asuv Pas de Calais, varjas Cotentini poolsaar sealseid liivarandu edelatuulte eest ning kaht suurt sadamat, Cherbourg'i ja Le Havre'i, oli võimalik vallutada mandri poolt. 1943. aasta Teherani konverentsil moodustasid Stalin ja Roosevelt endiselt skeptilise Churchilli vastu ühisrinde ning paika pandi tärmin 1944. mai. Vastutasuks nõustus Stalin alustama samasugust rünnakut Ida-Euroopas ja asuma sõtta Jaapani vastu, kui Saksamaa on alistatud. Treeninguil uppus 700 USA sõdurit
· Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. · Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²[3]. Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast. · Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. · Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. · Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maakeel. · Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
Laius lääneosas kuni 200 km, kitsama idaosa nimi on Calais' väin. 1994. aastal avati väina all Eurotunnel. · Gibraltar Gibraltai väin on väin, mis ühendab Hispaania lõunaosa Aafrika mandriga ning Vahemere lääneosa Atlandi ookeaniga. · Bosporus Bosporus on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega. Kitsaimas kohas on väina laius umbes 700 meetrit, laiemas kohas 3420 m. Mõlemas otsas on väinal selged suudmed, nende vahel on väina pikkus umbes 31 km · Dardanellid Dardanellid on väin, mis ühendab Marmara merd Traakia merega ja eraldab Euroopat Aasiast. Kitsaimas kohas on väina laius 1300 meetrit. · Beringi Beringi väin ühendab Vaikset ookeani Põhja-Jäämerega ja eraldab Aasiat
annaabi.ee 
