kõnekunsti, sest iga roomlane kes tahtis kõrgele välja jõuda pidi oskama rahva ees kõneleda. Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas. Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased kandsid samuti selliseid langevaid riidetükke, kuid neil olid need pidulikumad ning nende nimetuseks oli tooga. Tooga all kanti roomas ka tuunikat. Kõrgematel tegelasel nagu näiteks senatitel kaunistas toogat ka purpurpunane joon. Roomlaste elamud oli samuti kreeklastele sarnased. Maja keskel oli suurem avatud katusega ruum ning ühes maja otsas oli söögituba ja ülejäänud seintes asusid väiksemd elutoad.
Kaheksateistkümnenda kuni kahekümnenda eluaasta veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses: tegelesid üheskoos kehaliste harjutustega ja valvasid Atika piire. Pärast seda loeti neid täiskasvanuteks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt õppisid nad kodus majapidamist ja käsitööd. RÕIVASTU ja SOENGUD. Muistsed kreeklased kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavalist alusrõivast nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vöödega kokku. Meestel ulatus kitoon põlvini, naistel kuni maani. Nii kreeka naised kui ka mehed kandsid pikki juukseid. Mehed kandsid lisaks pikkadele juustele ka habet. ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad. Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid
Majad olid ehitatud kivivundamendile, ühe- või kahekorruselised ja põletamata tellistest. Pea alati oli neil väike siseõu, kust pääses kõikidesse ruumidesse. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena kasutati sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju; küüslauku ja kala. Liha söödi harva, peamiselt siis kui jumalatele ohvreid toodi. Küpsetamiseks kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu
deatil. Peplost kanti peamiselt vöötatult. Igapäevasele variandile lisaks oli ka teisi, keerulisemaid ja elegantsemaid kandmiseviise, mille puhul jäeti näiteks vöö ära ning kangas jäi ühelt poolt lahti. Pluusi ja seeliku mulje tekitati nõnda, et õmmeldi üks külg vöökohast kuni allääreni kinni, volditi ülejäänud riie vöö alt üles rindade alla ning kinnitati seal veel teisegi vööga. Naiste kitooniks pruugitud kangas oli meeste omast kitsam ning selle drapeering oli mõnevõrra erinev. Eesmärgiga tuua kehavormid esile ja saavutada kanga parem langevus, kinnitasid naised mõnikord kitooni alaserva külge ovaalseid raskusi. Kui rinda sooviti näidata lamedamana, mähiti ümber keskkoha kõigepealt mitu kihti riiet. Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis
deatil. Peplost kanti peamiselt vöötatult. Igapäevasele variandile lisaks oli ka teisi, keerulisemaid ja elegantsemaid kandmiseviise, mille puhul jäeti näiteks vöö ära ning kangas jäi ühelt poolt lahti. Pluusi ja seeliku mulje tekitati nõnda, et õmmeldi üks külg vöökohast kuni allääreni kinni, volditi ülejäänud riie vöö alt üles rindade alla ning kinnitati seal veel teisegi vööga. Naiste kitooniks pruugitud kangas oli meeste omast kitsam ning selle drapeering oli mõnevõrra erinev. Eesmärgiga tuua kehavormid esile ja saavutada kanga parem langevus, kinnitasid naised mõnikord kitooni alaserva külge ovaalseid raskusi. Kui rinda sooviti näidata lamedamana, mähiti ümber keskkoha kõigepealt mitu kihti riiet. Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis
annaabi.ee 
