armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust,
mu jälke roimi eal!Öö katku kõik, mis keeldud neile vaadata ja ärgu tundku noid ma, keda kord ihkasin!" Teataja mõistab, et Oidipus enese pool neetud on. Oidipus on sügavas masenduses. Ta nõuab, et teda maalt välja saadetaks. Ja neab neid, kes kord ta imikueas surmast päästsid. Ilmub Kreon.Oidipus esialgu kül arvab, et Kreon teda pilkama on tulnud. Kuid nii see ei ole.Oidipus tahab, et teda Kithaironi mäestikku viidaks. Ta tahab surra kohas, mille määrasid talle ta vanemad. Oidipus palub Kreonil enda juurde tuua oma kaks tütart.Lapsed nutavad. Kuningas räägib oma tütardele, mis on juhtunud ning palub Kreonilt, et see ta ameti üle võtaks ning ta laste eest hoolt kannaks.Oidipus palub Kreonil end maalt välja saata. Kreon pole nõus ja lubab, et kui taevas nii rängalt kuningat vihkab nagu see arvab, siis täitub mehe soov iseenesest peagi.
polnud teda tapnud, kuid samas olen ka väga õnnetu, et ei saanud temaga piisavalt kaua koos olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks. Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii? Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et ma teda usuksin, ütles ta mulle, et ma vaatasin oma liikme kohti, need pidavat olema puuritud ning nad olidki. Kõige imelikum oli see, et Iokaste kohkus saadiku jutu peale ning tahtis, et ma ei uuriks enam oma perekonna kohta. Ma tahtsin selgust saada sellesse loosse ning lasin Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma? Saabus karjane, kes oli väga sõnaaher
imevõimed ning Alkmenele kinnitati, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kraasides laulma Heraklesest ja tema emast. Heraklese harimisele pandi suurt rõhku, kuid temale vastumeelsete ainete õpetamine oli seotud ohuga. Näiteks oli talle muusika vastumeelt (võib-olla muusikaõpetaja) ning seetõttu ta lõi õpetajal pea lõhki. Hiljem ta seda kahetses, aga midagi polnud parata. Kaheksateistkümneaastasena oli ta täiskasvanud ning suutis tappa suure lõvi Thespia lõvi Kithaironi metsas. Heraklese järgmine vägitegu oli võidukas võitlus minüaanidega, kes olid pannud teebalastele rõhuva tribuudi. Vastutasuks sai Herakles kodanikelt printsess Megaira käe. Herakles oli naisesse väga kiindunud ning neile sündis kolm last. Pärast seda läks ta hulluks. Hera, kes kunagi halba ei unustanud, nuhtles Heraklest hullumeelsusega. Herakles tappis oma naise ja lapsed. Pärast tegu sai ta oma mõistuse tagasi ning ei saanud
Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust, otsustas Oidipus