78, 173-186 9. KULTUUR JA ISIKSUS. MINAKONTSEPTSIOON JA ENESETEADVUS K: Allik, J., & Realo, A. (2013). Kultuur ja isiksus. Tuna: Ajalookultuuri Ajakiri, 16(4), 2-25. S: Church, A. T. (2009). Current perspectives in the study of personality across cultures. Perspectives on Psychological Science, 5(4) 441449. S: Realo, A. (2003). Individualism-kollektivism ja isiksus. - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 251-282). Tartu: TÜ Kirjastus. S: Markus, H. R., & Kitayama, S. (2010). Cultures and selves: A cycle of mutual constitution. Perspectives on Psychological Science, 5(4) 420430. Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) · Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? · Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). · Evolutsiooniline perspektiiv
inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele (nt veendumused, emotsioonid jne ) kui teistelt inimestelt saadud informatsioonile. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: · Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) · Grupi või isiklikud eesmärgid · Käitumine sõltub normidest või hoiakutest · Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele. Lisaks neile neljale tuumomadusele on Triandis (1995) identifitseerinud üle 60 omaduse, mis võivad iseloomustada individualismi ja kollektivismi eri kultuurides. Need lisaomadused annavad võimaluse määratleda seda, millise individualismi-kollektivismi alavormiga on tegemist.
Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus. Ilma võimeta omandada klt informatsiooni, oleksime tõenäoliselt arengus ikka inimahvlaste tasemel. Kultuurilise teadmise kõige olulisem aspekt on, et see on omandatud (vs instinktiivne teadmine, kuhu nt kudema ujuda)
Ent kontrollkeskme ja eneseseire osas on erinevused leitud. Lääne kultuuri esindajate valimid on enam sisemise kontrollkeskmega kui aasia kultuuridest pärit valimid. Tööstuslikest maadest pärit inimesed on seesmisema kontrollkeskmega kui arengumaade inimesed. USA ja Austraalia inimestel on leitud tugevam eneseseire kui Taivanil, Hong Kongis, Koreas ja Jaapanis. On võrreldud ka ameeriklaste ja asiaatide mina-kontseptsioone (Markus & Kitayama, 1991, 1994). Leiti, et ameerikalik kultuur kasvatab lapsi nii, et nad näeksid end iseseisvatena ja individualistlikena. Aasias (Hiinas ja Jaapanis) on aga laste kasvatamisel ideaaliks luua üksteisest sõltuvate inimeste minapilt. Lastele õpetatakse end teistega kohandama ja massist mitte välja tikkuma. Asiaatidest noorukid määratlevad end reeglina oma grupi kaudu, ent ameeriklased teevad seda oma isiklike omaduste, võimete, saavutuste ja omandi kaudu.
is twice as likely to determine product purchase as is preference for the product itself (Frenzen 8{ Davis, 1990). The results have been remarkable. It was recently estimated that Tupperware sales now exceed 2.5 million dollars a day! Indeed, Tupperware's success has spread around the world to societies in Europe, Latin America, and Asia, where one's place in a network of friends and family is more socially significant than in the United States (Markus 8{ Kitayama, 1991; Smith, Bond, 8{ Kagitcibasi, 2006). As a result, now less than a quarter of Tupperware sales take place in North America. LIKING What is interesting is that the customers appear to be fully aware of the liking and friendship pressures embodied in the Tupperware party. Some don't seem to mind; others do, but don't seem to know how to avoid these pressures. One woman
annaabi.ee 
