mõrdu. Õngekonksud ja ahingud valmistati luust. Võrgud punuti näiteks niinenöörist ning käbad ja raskused valmistati vastavalt männikoorest ning kivist. Spetsialiseerunud hülgepüük kujunes välja mesoliitikumi lõpupoole. Hülgeid püüti kõige rohkem poegimisajal jää pealt, kus nad olid üsna kerge saak. Püüdmiseks kasutati muu hulgas harpuune, mis kujutasid endast puuvarre külge nahkrihmaga seotud kiskudega luuteri. Saagi tabamisel jäi harpuuniots hülgesse kinni ning kui see põgenes, eraldus ots varrest, ent jäi rihmapidi varrega seotuks. Niiviisi sai hüljest jälitada ja ta ära väsitada, et ta sobivasse kohta vedada ja seal tappa [6.]. Matuste kohta mis kuuluksid kindlasti Kunda kultuuri ajastusse Eestis puuduvad, kuid Põhaj- Lätis Asti järve ääres asub üks Euroopa suurimaid leitud matmispaiku. Sealt on leitud üle saja matuse, mis on tuvastatud, kui keskmisse kiviaega kuuluvat
maavanemad. Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad. Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad. Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala
Kirveid nüüd varretati (muhvid). Tardkivimitest kirveid hakati osaliselt lihvima. Tähtsad olid vibud ja nooled (tulid kasutusele juba paleoliitikumis). Nooleotsad nii luust, kivist, kui ka varrega ühest puust. Leitud on vibusid. Nt Maglemose kultuuri Holmegårdi IV asulakohalt saadi jalakast vibu. Nooled pikad, mikroliidid olid külge kinnitatud vaiguga. 47 Luust või sarvest harpuuni ja ahinguotsad. Tavaliselt ühe- või kahepoolsete kiskudega. Jätkuvalt oda. Õngekonksud. Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest). Esimesed paadid või ruhed, mõlaleiud, leide nahkpaatidest. Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid). Võrk ise punutud pajukoorest. Selle algne
Hieroglüüf- Sõna hieroglüüf tuleb kreeka keelest ja tähendab „püha märki“. See on kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna. Egiptuse hieroglüüfkirjas oli 750 erinevat märki ning seetõttu oli selle õppimine väga keerukas. Homo sapiens- umbes 100 000 aastat tagasi ilmunud tänapäevainimesed. Homo sapiens tähendab ladina keeles „tark inimene“ HARPUUN – Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi. Lihtne harpuun koosneb kiskudega teravikust ja varrest, mis on kinnitatud nööri või trossi otsa. Selliseid harpuune liigutati tavaliselt käsitsi. Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada. Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal
annaabi.ee 
