märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte Ökosüsteemis on karule koht kiskjana. Ainus vastane on talle inimene. Rahvasuus hüütakse karu "mesikäpaks". Karu kõnnib talla peal. See on iseloomulik ka inimesele. Pildid.. Kasutatud materjal http://www.hot.ee/metsloomad/page2.html Wikipedia.org Google.com
CORDULEGASTER BOLTONI Cordulegaster boltoni on üks ilusamaid ja huvitavamaid kiilide liikmetest; Cordulegaster boltoni on väga eredalt ja omapäraselt värvitud: mustad ja kollased (kuldsad) rõngad. Kiskjana reguleerivad liikmete tasakaalu ökosüsteemides ning eredate värvidega ja elegaantse vormiga äratavad inimeste tähelepanu, esteetiliselt seisukohalt. 1 CORDULEGASTER BOLTONI TAKSONOOMIA Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda); Klass: putukad (Insecta); Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster;
õõnsate puudega metsi, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Teda võib leida nii okas-, lehe- kui ka segametsadest. Metsnugise tavalisemateks redupaikadeks on puuõõnsused, tuulemurrud ning oravapesad. Viimasel ajal on metsnugist aga üha sagedamini nähtud ka väljaspool metsa, koguni inimeste läheduses, taluõuedel. See jõudsalt siginud loom on kujunenud lausa mõningaseks nuhtluseks nii metsaelanikele kui ka koduloomadele, sest kiskjana võib ta maha murda kanu ja kasse. Ka mina olen oma maakodus, Saaremaal, metsnugist mitmeid kordi kohanud ning tema käitumist veidi jälginud. Avastasin, et ta peab meie taluõue heaks hiirte jahipidamise paigaks. Metsnugise peatoiduks on närilised, eriti niidu- uruhiired, kuid ta sööb ka linde ja kahepaiksed. Saaki jahtides on see kiskja tugev, osav ja vastupidav, seetõttu võivad tema ohvriks langeda isegi jänesed, laanepüüd ning oravad.
emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Toitumine Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Erinevalt hundist ilves koduloomi ei murra. Aga kodukassile ilves ei halasta. , kui kätte saab, murrab kohe maha. Kodus on kass kiskjana peremees ja nii tunneb ta end ka metsas uidates. Nii et ilvesele on ta hea saakloom . Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib . Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi . Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest
2.3 JAAGUAR Jaaguar on lähedane sugulane lõvi, tiigri ja leopardiga. Siiski erineb ta teistest selle poolest, et elab Ameerika mandril. Ta on kõige enam levinud Kesk-ja Lõuna Ameerikas. Täpsemalt on tema elupaigaks, kas ürgmetsad või isegi lagendikud. Ta armastab ujuda ja sageli püüabki saaki just veest või siis veekogude äärest. Saagijahil käib jaaguar videvikus või hoopis suisa öösel, päeval ta puhkab. Oma massiivse kere tõttu on nad kehvad ronijad. Suure kiskjana pole tal vaja karta kedagi peale inimese. Enamasti elavad üksikult, paarid moodustavad vaid pulmaajal. Peamised saakloomad on hirved, pekaarid, aguutid ja kapibaarad. Murravad koeri ja kariloomi, samuti alligaatoreid, kilpkonni, kalu ja muid pisiloomi. Ta on sama pikk kui kui leopard, kuid ta kaalub üle saja kilo. Poegi on tal 1-4,nad on sama värvi kui vanemad, kuid algul veidi tuhmimad kui täiskasvanud isendid. Tema karv on selline nagu leopardilgi, kuid ringid on suuremad
Paljud kaovad koos lillemoe muutumisega. Mõned siiski metsistuvad ja kodunevad - näiteks siniliilia (stsilla), kirju liilia ja läikiv tuhkpuu. prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt. Londonis), kes toituvad ühelt poolt inimese toidujäätmetest, teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22. Näiteid toiduahelatest metsas, niidul, rabas, põllul, aias, linnas, mererannal, järves, jões. 23. Kes on võõrliigid? Tooge näiteid. võõrliigid on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent
annaabi.ee 
