Kihnu Kooduloomuuseum Aadress: Kihnu vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 69 933, 44 69 983 Avatud: 1.juuni - 30.september 10.3015 / muul ajal etteteatamisel Kihnu koduloomuuseum tutvustab kihnlaste eluolu läbi aegade. Välja on pandud Kihnu rahvariided ning näidatud nende arengut ja valmistamise lugu. Tähtsal kohal on Kihnus käibel olnud peremärgid, mida tehti kodust "väljaskäivatele" esemetele, nt viljakottidele, piimanõudele, saagidele, kirvestele jm. Nurgake on pühendatud tuntuimale kihnlasele kapten Enn Uuetoale ehk Kihnu Jõnnile. Muuseumis on ka Kihnust pärit naivistide maalide kogu, sealhulgas kuulsaimaKihnu naivisti Jaan Oadi teosed. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Aadress: Kurgja küla, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 58171, 504 5054 E-mail [email protected] Kodulehekülg: http://www.kurgja.ee Avatud: 15.aprill 15.oktoober iga päev 1017, muul ajal 10 16. Suletud riiklikel pühadel.
tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks. Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari- aastast kasutamist sööti, maad kasutati karja- maana. Põldude rajamine
Selle versiooni kasuks võib kõnelda tõik, et lisatalastiku talad on järgatud saega, samas olevad põhitalad aga kirvega sellest tunnistavad talade otsapinnad. Teisalt tulid just Alatskivi lossi ehitamise perioodil Eestis saed laiemalt kasutusele. Kui eeldada, et lisatalastik on ehitatud värskest puidust, siis annavad talaotsad väga täpse info saagide jõudmisest Alatskivile: veel 1881. aastal tehti ehitustööd ainult kirvestega, 1883 olid ehitusmeestel lisaks kirvestele kasutada juba ka saed. Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis (Schloß Sagnitz) -- rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II
Muhu pronksodaots Varasesse pronksiaega kuulub Eestis vaid veidi üle kümne pronkseseme. Neist vanim on Kivisaare asulakohalt leitud pronkssirp, mis leiti koos nöörkeraamika kildudega. See pronksese on ilmselt pärit juba kiviaja lõpust. Muhust leitud odaots on pärit Uurali lähistelt, kus selliseid valmistati 17.15. sajandil ema. Saaremaalt Tahulast saadud rantkirves, mis sarnaneb Ida- Preisimaalt teada olevatele kirvestele, peaks olema paarsada aastat noorem. Pronkskirved jagunevad rant-, õlg- ja putkkirvesteks. Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka osutanud, et töövahendina on korralik kivikirves efektiivsem, kui suhteliselt pehmest pronkist valmistatud kirves. Putkkirved 1 Asulad
ühte pistrikupäise surnutejumala Sokariga, ning kui Osiris sai allilma jumalaks, tekkis kolmikjumalus Ptah-Sokar-Osiris. Ptah oli seotud ka jumalaga, keda tunti Tatenen/ Teneni nime all ("Tatenen" tähendab "tõusev maa" jälle seesama ürgne küngas!). Harilikult kujutati teda inimesena, kes kannab peas jaanalinnusulgedega krooni. Teda on joonistatud ka potikedra taga, millel ta vormib maailma. Teistel joonistel hoiab ta kõverat mõõka. Tatenenina esineva Ptahi mõõk vastab neile kirvestele, mis on kogu maailmas loojavõimetega jumaluste atribuudiks. Tõenäoliselt oli Tatenen ürgne loov jumal, keda sel põhjusel kõrvutati Ptahiga. Ptahi naine oli Sehmet/Sahmet (sõja, põua, haiguste ja tervistamise jumalanna),nende poeg oli Nefertem.Sehmetil oli emalõvi pea, nagu jumalanna Bastil. Teised Ptahi naise variandid jumalannad : Bast, Tefnut, Maat, Hathor (nendest järgmisel loengul). Nefertem oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg
annaabi.ee 
