1917 vangistas Saksa okupatsioonivõim Pätsi kolmandat korda. 1918. juunis saadeti ta Poola vangilaagritesse ja koju sai ta alles siis, kui Eesti Vabariik oli tegelikult juba taastatud. Lõpu ülevaade Vikipeediast: Päts vahistati 30. juulil 1940 oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baškiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse, 1943. aastal aga Peterhofi, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal hoopis kinnipidamisasutustes Kirovis. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 18
oli 50 m. Rakveres sporditeed alustanud suusahüppaja-kahevõistleja Uno Kajak osales Moskva lähistel rahvusvahelistel suusamängudel (kohal olid Norra, Rootsi ja N Liidu paremad), kus saavutas kahevõistluses 9. koha. Kahevõistleja Uno Kajak arvati N Liidu olümpiavõistkonda ja Cortina D`Ampezzo talimängudel saavutas Eesti esimene olümpiakahevõistleja 26. koha. (koondise kandidaadiks oli ka Uno Aavola) 9. märtsil tuli 22 aastane Uno Kajak Kirovis N Liidu meistriks kahevõistluses, mis oli eestlaste esimene suurvõit sel alal. N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses oli Raimond Mürk neljas. 15 km murdmaarajal saavutas ta esikoha. Viie liiduvabariigi matsil Vorohtas tõid Eestile esikoha Jüri Teder slaalomis ja Raimond Mürk kahevõistluses. Põhja mängudel hiilgas noorteklassi kuulunud Helle Tallo-Ritsing, kes võitis 5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4
valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baskiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse. 1943. aastast viibis ta Peterhofis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18
Rakveres sporditeed alustanud suusahüppaja-kahevõistleja Uno Kajak osales Moskva lähistel rahvusvahelistel suusamängudel (kohal olid Norra, Rootsi ja N Liidu paremad), kus saavutas kahevõistluses 9. koha. 14 Kahevõistleja Uno Kajak arvati N Liidu olümpiavõistkonda ja Cortina D`Ampezzo talimängudel saavutas Eesti esimene olümpiakahevõistleja 26. koha. (koondise kandidaadiks oli ka Uno Aavola) 9. märtsil tuli 22 aastane Uno Kajak Kirovis N Liidu meistriks kahevõistluses, mis oli eestlaste esimene suurvõit sel alal. N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses oli Raimond Mürk neljas. 15 km murdmaarajal saavutas ta esikoha. Viie liiduvabariigi matsil Vorohtas tõid Eestile esikoha Jüri Teder slaalomis ja Raimond Mürk kahevõistluses. Põhja mängudel hiilgas noorteklassi kuulunud Helle Tallo-Ritsing, kes võitis 5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4
appi. Prantsusmaa pidi Idapakti garanteerima ja abistama. Sellest paktist aga ei tulnud midagi välja, sest 2 riiki ei olnud nõus seda sõlmima: Saksamaa ja Poola. Selle asemel jõudis Prantsusmaa lepingu sõlmimiseni NSVL-iga, kuna nägi just NSVL-s seda jõudu, kes oleks valmis vastu seisma Saksamaale. Suur terror Stalin tappis ja represseeris enda vastaseid (need, kelle ideed ei ühtinud täielikult tema omadega) Komparteis. Sai alguse 1934. Ajendiks oli Kirovi tapmine. Kirovis nägi Stalin endale konkurenti, lasi ta tappa. See aga lubas Stalinil algatada ,,rahvavaenlaste" otsimise kampaania ka parteilaste seas. Suure terrori alla sattusid ka impeeriumi piires elavad rahvusvähemused. Omakeelsed raamatud, ajalehed jm keelati, mehed arreteeriti; alles jäid naised ja lapsed. Kui 1920ndatel oli NSVL-s eestikeelseid koole ja ajalehti, eesti küladest arreteeriti mehed ja saadeti vangilaagritesse. GULAG vangilaagrite süsteem. SAKSAMAA
annaabi.ee 
