lähedal ekliptika. Kaugusel umbes 7,8 valgusaasta kaugusel Maa, see on ilmne suurusjärku 13,5 ja saab näha ainult suur teleskoobiga. • Wolf 359 on kõige lähem täht Päikesesüsteemi. • Mass: 0,09—0,13 M • Temperatuur: 3500 K • Avastaja: Maximilian Franz Joseph Cornelius Wolf ALDEBARAN • Aldebaranon täht Sõnni tähtkujus, üks tähistaeva kirkamaid tähti (heleduselt 13.). • Aldebarani nimi on pärit araabia sõnast ad-dabarān, mis tähendab 'järgnev', sest ta järgnes Plejaadidele oma näival teekonnal öötaevas. Aldebaran asub 65 valgusaasta kaugusel ja on paisunud 38 korda suuremaks kui Päike. Absoluutne heledus on 150 korda suurem kui Päikesel. RIGEL • Rigel, tuntud ka oma Bayer nimetust Beta
lunden-le-chapeau-de-paille) Võrdlus: a) Paljudel kunstniku teistel teostel on ka kujutatud inimese portreesid ning väga paljude nende pilk on samuti suunatud kunstniku poole. Samas on Rubens maalinud ka palju pilte, mille temaatiline haare on väga lai, alates Piiblist kuni maastikupiltideni välja. ((Kangilaski 2004: 132) b) Võrreldes samastiili viljeleja Anthonis van Dyck'iga, siis on nad erinevad näiteks koloriidi kasutamise poolest: Rubens kasutas rohkem selgemaid ja kirkamaid toone, kuid van Dyck kasutas palju pruunakamaid toone. Anthonis van Dyck kujutab oma teostel peamiselt inimeste pingelist hingeelu, kuid seda vabas olekus. (Kangilaski 2004: 134) c) Võrreldes Rubensi töid näiteks Itaalia kunstniku Caravaggioga, siis minule meeldivad Rubensi tööd rohkem, sest nendel paistavad inimesed palju konkreetsemad ja tõelisemad, kui Caravaggio piltidel olevad isikud. (Kangilaski 2004: 121) KASUTATUD KIRJANDUS: Trükised: Kangilaski, J. Kunstikultuuri ajalugu 11
tänapäeval üha sagedamini ka sisekujunduses. Sellest saadud tükkide ja valmisplaatide värvivalik, mis ulatub kollakaspruunist sinakashallini, annab ruumile rahuliku meeleolu. Looduskiviseinad võivad annavad ruumile efektse omanäolise mulje ja võivad ka asendada maali. Pilt 5 Looduskivi Keda paekivi rahulik pastelne värvigamma ei paelu, leiab kaljukivi hulgast kirkamaid värvivarjundeid - helehallist mustani, kollasest pruunini. On nii lihtsama kui ka pidulikuma (sädelevama) struktuuriga kive. Seinale saab looduskivi erikujulisi tükke paigaldada müürisegudega. Vältida tasub silikooniga kinnitamist. Nimelt pole kivi silikooni jaoks piisavalt tihke, liim tungib pooridest läbi. Paekivi ja kvartsiiti võib kinnitada nii silikaat- kui ka betoonseinale. Otse laudseinale kive panna ei saa, vahele tuleb paigaldada kas kivi- või kipsplaat...
ülihiidudeks. Tähest saab hiidtäht, kui kogu olemasolev vesinik tähe tuumas on ära kasutatud ning mille tulemusel on täht lahkunud peajadast. Punane hiid On hele hiid täht, mis on väikese või keskmise massiga (0.5 kuni 10 Päikese massi) asudes tähe evolutsiooni hilises staadiumis. On kollakas oranzi kuni punase värvusega, pinna temperatuur on madal 5000K ja vähem. Tuntuimad punased hiiud on Aldebaran (üks tähistaeva kirkamaid tähti, heleduselt 13. asub 65 valgusaasta kaugusel ja on paisunud 38 korda suuremaks kui Päike. Absoluutne heledus on 150 korda suurem kui Päikesel.), Arcturus, ja Gamma Crucis Kui tähte mass ületab 25% Päikese massist, siis vesiniku otsa korral tuumas hakkab tuum kahanema ning vesinik muutub tuuma ümbritsevas heeliumirikkas kestas heeliumiks, mistõttu täht hakkab paisuma ning jahtub. Sellist tähte kutsutakse alahiidtäheks ning selle heledus
Värvide eelistamise, meeldimise ning trendivaliku võivad määrata nii rahvus, sotsiaalne või usuline grupp, isiklik päritolu ja seltskondlik ajalugu, kui ka looduskeskond ja kliimatingimused. Seetõttu võivad erinevates geograafilistes vöötmetes paiknevate ehituste ja interjööride värvilahendused olla mõjutatud inimese füsioloogilistest kohanemisprotsessidest päikesevalgusega. On leitud, et troopiliste piirkondade elanikud eelistavad soojemaid ja kirkamaid värvitoone, põhjapoolsetes maades on trendikam puhas heledus, pastelsed lahendused, jahedamad ning mahedamad toonid. Meie kliimas soovitakse põhjapoolsetes ruumides soojemaid ning lõunapoolsetes ruumides külmemaid toone. Traditsiooniliseks värvivalikus peetakse loodusliku ümbrusega ühtesulamist ja üleminekutoone, uuenduslikuks aga ootamatuid kombinatsioone ning tehiskeskkonnale iseloomulikke kontraste. Värvikeskkonna kujundamisel peaks arvestama, et kõrvuti ei tohiks
Teadmine Krõõda ligiolust paneb Pearu Andresega jõudu katsuma. Elu lõpul saab Pearu peamiseks mureks leida oma soo jätkaja, vääriline järglane. See annaks tema elule õigustuse. Indrek – romaani kui terviku peategelane. Kannab eesti haritlase saatust. Tema kaudu realiseerub romaani tsüklilise arengu idee. Kõige autorlikum tegelane. Ühel hetkel asetub Indrek Kristuse rolli. Enda huvisid ja põhimõtteid unustav halastus pakub talle elu kirkamaid hetki. Indreku terav tundlikkus muudab ta vastuvõtlikuks süütundele, mille ta enda kanda võtab. Alles pärast vabatahtlikku sunnitööd Vargamäe kraavides romaani viiendas osas ning kõike trotsiva armastusega kokku puutudes julgeb ta lõpuks ka endale andestada Juss – tema käitumist juhib stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Andrese – Jussi suhe, suuruse ja tühisuse vahekord; Juss elusana ja pärast oma surma varjuna Vargamäe kohal.
Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000). 1970. aastail hakkas karm stiil taanduma. Igatseti kirkamaid värve, selgemat joont, ilusamat pilti. Eesti maali võis pidada üheks vabameelsemaks ja enam maailma kunstisuundumusi jälgivaks koolkonnaks tollase NSV Liidu alal (Vahtre 2000). 9.2 GRAAFIKA Graafika jäi sõja ajal esialgu illutratiivseks, domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne ülesehitustöö.1960. aastail lülitus graafikasse uusi jõude, kelle loomingus kajastub samasugune uue elu paatos kui maalikunstis ja kirjanduseski
Mikko). Mõned viljelesid kanni stiili, mis sobis 1970. aastail hakkas maalikunstis valitse eriti hästi tööstustemaatika jaoks (Nikolai nud karm stiil taanduma. Publik oli ilmselgelt Kormašov, Enn Põldroos, Leili Muuga). Karmis väsinud tinglikest figuuridest ja küllap ka 1960 stiilis kujutatud kraanade ja korstnate kõrval ndate optimismist. Igatseti kirkamaid värve, olid vaieldamatult maalilisemad nii endine, selgemat joont, ilusamat pilti. Selle ootuse stalinismiaegne prog rammmaal kui ka rahuldasid Malle Leis, Aili Vint, Toomas Vint, mitmed uuemad kunsti ilmingud. Andres Tolts jt. Kummatigi polnud üldjuhul Rõõmsameelset aktimaali hakkas viljelema Olev tegu tagasipöördumisega pallasliku
annaabi.ee 
