lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat sõnavara sa omad, seda rikkam sa oled. Lugedes raamatuid võib inimene oma sõnavara eluaeg järjest rohkem ja rohkem täiustada ning uuendada. Lugemine aitab targemaks ja paremaks inimeseks saada ning lugedes erinevate autorite poolt kirjutatuid raamatuid laiendad ka oma silmaringi. Inimesed, kes raamatuid loevad on kindlasti hästi huvitavad inimesed, kuna nad saavad raamatutest koguaeg midagi uut ja põnevat teada. Tänapäeva inimesed peaksid kindlasti lugema rohkem raamatuid, et saada targemaks ja täiustada oma sõnavara. Mulle meeldib väga raamatuid lugeda, sest paljud raamatud on väga õpetliku sisuga ning sealt saab palju uut ja põnevat teada.
Suurbritannias läbi "love" ja "sex". pähe õppimine. viidud uurimuses Arvutispetsialistid Salasõnu ei tohi selgus, et kõige soovitavad mingil juhul arvuti populaarsemad salasõnadena ümbrusse vedelema salasõnad brittide kahest ühendatud jätta, kuna see on hulgas olid sõnast koosnevaid esimene koht, kust vastupidiselt kõigile (nt. "PalkKoll") või iga endast lugu soovitustele "Fred", vigaselt kirjutatuid pidav häkker "god" ja "genius", (nt. "Pesrident"). võimaluse korral Ameerikas aga Veel tähtsam kui alustab oma kasutati eriti tihti õige parooli parooliotsinguid. paroolidena sõnu valimine on selle 17.11.2015  Lisada päis ja jalus. Päise vasakule nurka oma nimi, keskele dokumendi pealkiri, paremale dokumendis olev sõnade arv. Jalusesse keskele tänane kuupäev
tema lapsepõlves talle tähtsat rolli. Agatha´t õpetas kodus tema ema, kes julgustas ka Agatha´t kirjutama. Agatha õppis lugema viie aastaselt, kuigi ta ema tahtis, et tüdruk õpiks lugema, kui ta on kaheksane. Kui Agatha vend ja õde olid Prantsusmaale kooli läinud jäi Agatha päris üksi. Ta ise arvas, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda kirjutatuid lugusid. Lapsepõlves ei olnud Agatha´l soovi kirjanikuks saada, talle meeldis hoopis muusika ja näitekunst. Agatha mängis ema soovitusel ka klaverit ja mandoliini. Agatha hakkas kriminaalromaane kirjutama juhuse tõttu nimelt ta õde väitis, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani, kuid Agatha tahtis talle vastupidist tõestada ja nii sündiski 1918. aastal "Saladuslik juhtumi Stylesis". Alguses ei pakkunud Agatha teos "Saladuslik juhtumi Stylesis"
Suri 9. juunil 1870 oma maakodus Kenti krahvkonnas Highamis Gads Hill Place'is Maetud Westminster Abbeysse Ellen Ternan Westminister Abbey TÄHTSAMAD TEOSED *,,Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust" Ilmus 1835 esialgse nimega "Bozi visandid,, Kirjaniku esimene raamat Sisaldas aastail 1833Â1835 ajalehtedele kirjutatuid jutte ja tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust *,,Oliver Twisti seiklused" Ilmus 18371839 igakuise seeriana kirjandusajakirjas Bentley's Miscellany Novell; ajalooline ilukirjandus; ühiskonnakriitika Peategelane Oliver Twist on vaene orb, keda vaestemajas halvasti koheldakse. Näljasena ja ühegi pennita põgeneb ta Londonisse, kuid langeb seal mõrtsukate ja pikanäpumeeste jõugu küüsi, mida juhib kurjategija Fagin. *,,Jõululaul" Ilmus 1843
Thomas Hobbes  inglise filosoof, kes väitis et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. ,,Leviathan" John Locke- Inglise filosoof, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik. Montesquieu  Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1) ühiskonnast sõltumatuid 2) kirjutatuid seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Võimude lahususe põhimõte. Voltaire- Prantsuse ajaloolane, kirjanik, valgustusliikumise võtmekujudest. Ideaalne valitsusviis monarhia. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Rousseau- prantsuse filosoof ja kirjanik. Arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses. ,,Tagasi loodusesse!"
Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga 12 paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna ,,hobune" mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle ,,lugemiskeskuseta" võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna ,,hobune" teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal. Hobuse kaloppimise helina tunneme ära paremas oimusagaras paiknevate neuronite abil. ,,Hobune" mõistesse kuulub peale selle veel palju muid kujundeid ja mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on
kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna ,,hobune" mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle ,,lugemiskeskuseta" võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna ,,hobune" teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal. Hobuse kaloppimise helina tunneme ära paremas oimusagaras paiknevate neuronite abil. ,,Hobune" mõistesse kuulub peale selle veel palju muid kujundeid ja mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on
Võtame näiteks „hobuse“ mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna „hobune“ mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle „lugemiskeskuseta“ võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna „hobune“ teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal. Hobuse kaloppimise helina tunneme ära paremas oimusagaras paiknevate neuronite abil. „Hobune“ mõistesse kuulub peale selle veel palju muid kujundeid ja mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on
annaabi.ee 
