mitmetimõistetavust. Reklaamid kasutavad tihti pahatahtlikke sõnamanipulatsioone oma kasumi eesmärgil. Otsene kutse tuntud reklaamlausest „tule võta raha“ peidab endas palju enamat, kui esmapilgul tundub. Inimesed järeldavad emotsioonide ning hääletooni põhjal neile välja öeldut. Sõna kirjapilt võib olla ühesugune, kuid viis selle väljaütlemisel võib muuta selle tähendust. Võime öelda, et hääletoonis peitub sõna jõud. Homonüümid on sõnad, mida kirjutatatakse ühtemoodi, kuid tähendus on erinev, seega võime ühe sõna välja hääldamisel mõelda erinevatele asjadele. Ilma teisiti mõistmiseta poleks avastatud tänapäeval olemas olevaid füüsika ja keemia teadmisi ning erinevaid esemeid, milleta me enda elu ette ei kujuta. Arvan, et mitmetimõistetavus on meid edasiviiv jõud, milleta me ühiskond ei saaks korralikult toimida.Võib öelda, et keele mitmetimõistetavus on paratamatus, millel näeme tihti ka pahatahtliku manipulatsiooni varju
puhtsüdamlik,püstirikas Ne-ja line-lõpuline omadusõna kirjutatakse Ne- ja line-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: eelnevast käändsõnast lahku,kui käändsõnal rõõmsameelne,kaldaäärne, on täiend: suure maja kõrgune,kahekümne viie majakõrgune,viieteistkümneaastane aastane Ne- ja line-lõpuline omadussõna liidetakse Mitmeosalisest nimest kirjutatatakse ne- ja ühesõnalise nime,tähe või numbriga side linelõpuline omadussõna lahku: Paul kertese kriipsu abil: Kerese-nimeline,Tartu-lähedane, nimeline , Keila ja Klooga vaheline T-kujuline,23-aastane Arvsõna KOKKU LAHKU -teist,-kümmend ja sada: Ülejäänud arvsõnad; kolm tuhat, kuus miljonit,
jne. Aga ikka kostub et kuidas saab kirjutada väikse algustähega kui põhiseadus on ju nii tähtis, kas tõesti võib seda väikese tähega kirjutada? Mõnel õigusaktil on aga üsna pikk nimetus, mis ei pruugi tekstis hästi eristuda. Siis võib kasutada pealkirjamalli jutumärke ja esisuurtähte, nt ,,Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus", ,,Eesti Vabariigi töölepingu seaduse jne. Eesti keeles kirjutatatakse kõik kalendri tähtpäevad väikese tähega .Ega see ei tähenda ju seda et meile on vähem tähtsamad jõulud, esimene jõulupüha, suur reede, võidupüha, jaanipäev, emadepäev, iseseisvuspäev jt.Kaugel sellest nad on tähtsal kohal iga eestlase hinges .Samas tekib küsimus miks siis ajaloosündmused kirjutatakse suure algustähega ?Kas ajaloosündmused on tähtsamad kui pühad ja tähtpäevad? See on Eesti keele grammatika. Kaupade nimetamine
Sel korral nimetatakse muutuvat suurust x tõkestamatult kahanevaks suuruseks. 10. Funktsiooni piirväärtus. Funktsiooni vasak- ja parempoolne piirväärtus. Olgu funktsioon y = f(x) määratud punkti a mingis ümbruses või selle ümbruse mõnedes punktides. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks kohal a, kui iga arvu > 0 korral leidub niisugune arv > 0, et kehtib võrratus | f(x) . A | < alati kui 0 < | x . a | < ja kirjutatatakse: Kui funtsioon f(x) läheneb piirväärtusele A1 argumendi x lähenemisel mingile arvule a nii, et x omandab ainult arvust a väiksemaid väärtusi, siis kirjutatakse ja arvu A1 nimetatakse funktsiooni f(x) vasakpoolseks piirväärtuseks punktis a. Kui x omandab ainult arvust a suuremaid väärtusi, siis kirjutatakse ja arvu A2 nimetatakse funktsiooni f(x) parempoolseks piirväärtuseks punktis a.
annaabi.ee 
