P.-E.Rummo 6.2 1960ndate proosa ja draama Proosa uuenemine ja sotsialistlikust realismist eemaldumine ei toimunud ainult ideoloogilisele ,,sulale", vaid ka mõjutustele Lääne moodsa kirjanduse eestinduse kaudu. (E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism). Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941.a juuniküüditamine ja esimene sõjasuvi (Paul Kuusberg ,,Südasuvi"), tööpataljoni viletsused (P.Kuusberg ,,Enn Kalmu kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P
ta tunneb end vajalikuna. Tal on mõttes luua oma moesalong ja seda ta ka teeb, kuid see toimub aga pärast kohtuistungit, sest ta säilitab sellega oma edukuse. Arnold Baffin Racheli mees on Arnold Baffin ja tal on ka poeg nimega Julian. Nad olid mõlemad Bradleyga head sõbrad, kuid nende vahel oli ka erimeelsusi nagu ikka sõbrade vahel. Kuid selle põhjuseks võis olla kadedus. Ma arvan, et nad olid vist teineteise peale kadedad, sest nad mõlemad kirjutasid ja nende kirjutamistehnika erines täielikult. Näiteks Arnold, ta kirjutas ükskõik millest , või kellest mis aga talle pähe tuli ning ta ei lugenud ega parandanud oma kirjutatud teksti mitte kunagi. Bradley tahab hoopis luua täiuslikkust. Arnoldil on kavas lahutada oma tütar Bradleyst, sest ta armastab oma tütart väga. Rachel teab, et Arnold on kõva naistemees, võib-olla sellepärast püüab ta alustada armusuhet Bradleyga. Me teame seda, et ükski vanem ei pea heaks oma lapse suhet palju vanema kaasaga
Arnoldiga mehkeldades püüab Bradleyt ainult armukadedaks teha. Chrsitianile meeldib tunda end vajalikuna. Sellepärast võtab ta korduvalt Priscilla enda poole. Oma edukuse ta ka säilitab, luues peale kohtuistungit oma moesalongi. Arnold Baffin Arnold Baffin on Racheli mees ja Juliani isa. Tegelikult on nad Bradleyga head sõbrad. Eks sõprade vahel ikka esineb erimeelsusi nii ka neil. Eriti on põhjuseks kadedus. Minu arvates on mõlemad teineteise peale kadedad. Nende kirjutamistehnika erines. Arnold kirjutab vahet pidamata kõigest, mis pähe tuleb, ega paranda hiljem kirjutatut. Bradley, aga tahab luua täiuslikkust. Arnold armastab oma tütart väga, sellepärast ta nad Bradleyga lahutabki. Vaevalt, et ükski vanem peab heaks oma lapse suhet isast-emast vanema kaasaga. Arnold on naistemees. Rachel isegi teab seda ja võibolla sellepärast püüabki armusuhet Bradleyga alustada. Lõpuks tunnistab Arnold Bradleyle, et armastab Christiani, aga ka oma naist
). Edasi tuleb ringide ja ovaalide joonistamine (ovaali puhul oluline teha seda kaldu). Järgmine samm on suunda muutvate joonte joonistamine eri suunas (siksakid). Joonistamine kirjareal, kus tähelepanu suunatud joonte algus- ja lõpp- punktile, joonte vahedele, pikkusele ja käeliigutuse suunale. Suurte trükitähtede joonistamine tuleb enne ning lõpuks ka kirjatähtede elementide joonistamine (tähti veel tundma ei pea). Kogu protsessi vältel pööratakse laste tähelepanu kirjutamistehnika järgmistele tunnustele: 1. Tähtede võimalik ühesugune kõrgus ja laius ning silmuste pikkus kirjareal; 2. Tähtede ühesugused vahed sõnas; 3. Täheelementide (joonte) paralleelne kalle; 4. Kaarte ja silmuste sujuvus (on ümarad mitte sakilised); 5. Täheelementide ruumiline paigutus (all, ülal; vasakul, paremal). Abiõppelapsel tuleb kirjatehnikas rõhku panna eelkõige tähekujudele ja nende ühtlasele suurusele, mis tagavad kirjutatud teksti loetavuse