Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue.........................................................................
kõnehäired ning lugemis- või kirjutamisraskused. Nõuanded vanematele Et lapsed õpivad igapäevategevusi imiteerimise teel, püüavad nad liigutusi teha nii nagu paremakäelised eeskujud. Vasakukäelistel ei tule see tihtipeale välja. Seetõttu peaksid paremakäelised vanemad püüdma teha asju, näiteks kingapaela sidumist nii, et vasakukäeline laps sellest aru saaks. Näidake lapsele, et tema käelisus on täiesti normaalne ja eeskätt aktsepteeritav. Isegi joonistamis- ja kirjutamisraskuste puhul on oluline julgustada last kasutama vasakut kätt. Siia kuulub ka igapäevaelu pisiasjades vasakukäelisusega arvestada, näiteks panna laua katmisel klaas või tass vasakule poole. Ka igapäevaelus kasutatavad esemeid, näiteks kääre ja sulepäid on saadaval ka vasakukäeliste jaoks mõeldud kujul. Vasakukäelised lapsed ei ole oma võimete või annete poolest sugugi erinevad paremakäelistest. Nad vajavad lihtsalt veidi rohkem aega teatud tegevustega kohanemiseks.
................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos
Briti Düsleksiaühingu kodulehelt võib leida lisainfot düsleksia kohta, samuti nõuandeid düsleksiaga inimestele ja lapsevanematele (http://www.bdadyslexia.org.uk) Düsleksia kindlakstegemine ja hindamine klassis Et düsleksiaga laps koolis hästi edasi jõuaks, on tähtis, et düsleksia avastataks võimalikult varakult. Algkoolis on klassiõpetajatel on head võimalused märgata mis tahes lugemis- või kirjutamisraskusi. Keskkoolis on lugemis- ja kirjutamisraskuste avastamiseks heas positsioonis emakeeleõpetaja. Õpetaja saab vaadelda õpilase tööd ja keskkonda ning koguda andmeid tema lugemise ja kirjutamise kohta, et siis vajaduse korral pöörduda nõu ja abi saamiseks HEV koordinaatori poole. 8 HEV juhendi (DfES 2001) järgi vajavad „lapsed, kellel esineb …. spetsiifilisi õpiraskusi, näiteks düsleksiat ... erituge kognitiivsete oskuste arendamiseks ja õppimises edasijõudmiseks. Mõnedel lastel võivad üheaegselt olla sensoorsed
annaabi.ee 
