rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED: AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: BRADÜLAALIA EHK KÕNETEMPO AEGLUSTUMINE TAHHÜLAALIA EHK KIIRENENUD KÕNE, KOGELUS HÄÄLDAMISE PUUDED RINOLAALIA EHK NINAHÄÄLDUS DÜSARTRIA – AJU ORGAANILISEST KAHJUSTUSEST TINGITUD KÕNEMOTOORIKA KAHJUSTUS ANARTRIA – VERBAALSE KÕNE PUUDUMINE
............................................... 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia .................................................................................................................................. 8 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine ................................................................................................ 8 2. ANALÜÜS ........................................................................................
5. Oimusagara keskmise kääru piirkond - Ülesanne: 1) tajutava ütluse plaani mälushoidmine, 2) sõnade valik ütlusse. - Patoloogia: ei suudeta ütlust mälus säilitada- mõistmisraskused oma kõnes ei tule sõnad meelde, otsib sõna 6. Kattetsoon ( kukla-, kiiru- , oimusagara piiril) - Ülesanne: simultaanne analüüs kõne tajumisel: grammatiliste konstruktsioonide mõistmine. - Patoloogia: grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused, kõnes agrammatism. Lugemis- ja kirjutamispuue. Näiteks kui öelda "Mari läheb Jüriga kinno", saab aru, sõnadest, aga ei saa aru, et kes teeb mida kellega kus. Perifeerne kõne FS (ninaõõnest diafragmani) Diafragmast tuleb surve, häälepaelad hakkavad vibreerima ja siis ... 1. Kõnehingamise ehk energiasüsteem. · Ülesanne: Helide ja mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine; õhuvoolu kiiruse, kestuse, rõhu reguleerimine
(kõneloomes ja kõne mõistmisel), keelemälu ja töömälu roll kõneprotsessis, kõne sõltuvus mõtlemisest (kõneloomes ja kõne mõistmisel). Taju, mälu ja mõtlemise sõltuvus kõnest. Arenguhälvete avaldumise erinevused sõltuvalt sellest, kas primaarselt on hälve intellekti või kõne tasandil. Kõne arengu probleemid: Suulise kõne puuded: kõnepuuded ja keelepuuded. Kirjaliku kõne puuded lugemispuue, kirjutamispuue. Kõne ja intellekti seosed Milleks kõne? o Info vahetamine (suhtlemine) o Tunnetustegevuse teenindamine o Tegevuse planeerimine ja reguleerimine Kui kõne areng on häiritud, siis võib esineda probleeme kõigis neis valdkondades. Kõne liigitumine 1. Väliskõne a. Suuline i. Kuulamine ii. kõnelemine b. Kirjalik i. Lugemine ii. kirjutamine 2. Sisekõne
annaabi.ee 
