Kokkuvõtvalt peab ilmselt tõdema, et erinevate kriteeriumite alusel ei saa M. Remmeli raamatut ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" pidada teaduslikuks uurimustööks, sest nagu ütleb autor juba esimese peatüki esimese paragrahvi pealkirjas, on ta omamoodi hädas aegruumiga, ent siinkirjutajale näib, et peale selle ka veel oma mõtete ja nendeni viinud meetodite argumenteeritud ja arusaadava esitamisega. Loomulikult tuleb mainida, et autor isegi tõdeb oma töö alguses, et ta ei kirjutagi ,,[...] pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati [...]", kuigi eesmärgiks seab ta senise arheoloogilise tõlgenduse moesuuna kummutamise. Viimast ambitsiooni on aga raske nimetada mitteteaduslikuks, kui sihtmärk on juba paika pandud. Ent loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes
», nagu selle raamatu pealkiri õigupoolest oli. Lähiajal on ilmumas ka Anni-lugude 3. romaan «Mis sinuga juhtus, Ann?», mis järgib filmi sündmustikku. Kui palju mõjutas selle raamatu sündi see, mis juhtus teie originaalstsenaariumiga? Selle, et ma kirjutan filmi jaoks loodud sündmustiku baasil ka romaani, 3. osa Anni- saagast, olime produtsent Anneli Ahvenaga kokku leppinud juba alguses. Kuigi vahepeal, stsenaariumivariantidega töötamisest väsinuna, arvasin, et ehk ei kirjutagi seda osa raamatuks, vaid jätkan lihtsalt järgmisest, 4. osast (mis ju ka praegusel hetkel on pooleli), mõtlesin siiski ümber. Lõpuks on ju 3. osa romaaniks kirjutamine võimalus näidata enda ettekujutust sellest, mis Anniga õigupoolest tol saatanlikul sügisel juhtus. See raamat kannab pealkirja «Mis sinuga juhtus, Ann?» ja peaks ilmuma õige pea kirjastuse Tänapäev märgi all. (Vallik, A. 2007) 12 Kasutatud kirjandus Kivimaa, Evelin (2008) Eesti naine. Tsitaadid elust. [05
Maret seisis silmapilgu liikumata. Siis ruttas ta tohtrile järele, kes juba vankrile Siis kartis Maret oma poega, põlvitas ta voodi ees ja palvetas tasa. istus. Ta aimas, et poeg oli neil hirmsail aastail midagi läbi elanud, milleni ta emamõistus "Kas te rohtu ei kirjutagi, tohtrihärra?" küsis ta. ei suutnud iial tungida. "Ah jaa," tuletas see meelde. "Tõsi küll." Ta võttis taskuraamatu välja ja kirjutas Ja ta ei püüdnudki kõike mõista. Ta mähkis ta haavu, valades kuivamatuid pisaraid. tähe põlvel valmis. Siis sõitis ta minema.
Väidetavalt Luik põgenes kodus Tallinnasse, läks väidetavalt Kirjanike Liidu majja ja elas trepikojas. Alustab iseseisvat kirjanikuelu. Sattus undergroundi kirjadus-kultuuriringkondadesse. 60ndatel algas tihe läbikäimine Juhan Viidinguga ja boheemielu. Uus abielu Jaak Jõerüüdiga. Kui Luik 70-80ndatel elab vabakutselise luuletajana Tallinnas, tegevusareaal suureneb 90ndatel. 90ndatel kirjutab vähem, sajandivahetusel enam ei kirjutagi. Peab "Varjuteatrit" romaaniks. Selge, et 60ndatest 80ndateni tuntud kui luuletaja. Luule selle aja jooksul muutub. Tuumosa säilimist võimalik jälgida, muutused hästi näha. Kui varasemas otsas on sellist nooruslikku ja looduslähedast romantilisust, mis vahetu siirusena mõjub. 60ndate lõpul muutused, lähevad sõlmedesse. "Hääl" on huvitav, aga ei ole tavaline Luige raamat. Modernistlik eksperimenteerimine pigem ja Uku Masingu mõjusid
Iga kord neid loendeid uuesti kirjutada oleks üsna tülikas. Programmis on hea võimalus loendid üks kord programmile selgeks õpetada. Edaspidine on vaid tehtu kasutamine. Neid loendeid saad teha kahel erineval viisil. Vaatame need mõlemad siinkohal ära. Eks ise hiljem otsustad kumba võimalust hakkad kasutama. · Importimise meetodi kasutamisel kirjutad loendi otse töölehele. Sisestad kogu loendi. Kui sul lähebki seda loendit juba ka vaja, siis kirjutagi nendesse pesadesse, kuhu sa seda soovid. Kui aga tahad loendit tulevikus kasutada, siis võid selle kirjutada suvalistesse lahtritesse. o Kui loend kirjutatud, siis märgi see tervenisti ära. Pead ju kuidagi programmile näitama, mis lahtrid hakkavad loetelu koosseisus olema. o Selleks klõpsa Microsoft Office'i nupp >Exceli suvandid>Populaarne>Redigeeri kohandatud loendeid
aimata, kuidas see mind rõõmustas! Minu rõõm oleks Teile tingimata rõõmu valmistanud, ainult Teie ei aimanud seda. Nüüd tuleb see rõõm Teile pisut hilja. Ah, rõõm tuleb nii sagedasti liiga hilja! Mõnikord mõtlen ma: inimene sünnib ja sureb liiga vara, liiga ruttu, rõõm ei jõua talle järele. Võimalik ka, et kord tantsivad rõõm ja õnn tal ees, kord taga, väga harva aga temaga kaasa. Seda kirja ei ole Teile õieti vajagi, aga ega ma teda nii väga Teie pärast ei kirjutagi, vaid rohkem iseendale lohutuseks. Nõnda tunnen, et ma pole veel päris üksi, et ma alles elan, sest kui tuleb surm, siis jääb inimene üsna üksi. Sellest näete, et veel praegugi olen egoist. See on hirmus, aga mis sinna parata. Ma ei püüagi enam oma egoismi vastu võidelda, sest ma mõtlen: selle mõne päeva pärast ei maksa ennast enam parandada, ei tasu vaeva. Ehk kuigi võiksin oma elu uuesti alata, ka siis ei hakkaks ma ennast parandama, sest nõnda meeldin iseendale kõige rohkem
annaabi.ee 
