eellooks 1908-1911 toimunud neli keelekonverentsi, mille eesmärk oli kirjakeele ühtlustamine ja ühtsete õigekeelsuspõhimõtete väljatöötamine (Ridala, J.V Veski, Juhan Kurrik, Jaan Jõgever). Tüübilt ortograafia- ehk õigekirjutussõnastik, kuid sisaldab ka sõnade morfoloogia ja pisut tähendusmärkusi (homonüümide lahtiharutusi, võõrsõnade eesti vasteid). Tähtsus kirjakeele ajaloos: tollal veel tugevasti kõikunud kirjekeele tarvituse ühtlustaja, eesti õigekeelsussõnaraamatute teerajaja. 2. Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ II täiendatud ja parandatud trükk, I köide 1925, II köide 1930, III köide 1937. Tähtsus: tollal veel ebaühtlase kirjakeele ühtlustaja ja stabiliseerija; kirjekeele arendaja rohke sõnaloomega. Koostaja J.V Veski, abiks I köite juures Elmar Muuk, II ja III köite juures Helmut Pürklop. Võrreldes
ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk. 5.3 Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja moksa keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist. 4 Automaatne arusaamine üksteisest pole võimalik, ent ühine kirjakeel peaks hea tahtmise korral tehtav olema. 1989. aasta seisuga oli mordvalaste emakeelsus 69%. 52002. aasta andmetel oli 7 Venemaa mordvalaste emakeelsus 67,3%.6 Ersa ja moksa keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt
teksti tuum tuleb selgelt välja; kas teksti kompositsioon on õige; kas tekst on arusaadav; kas lugeja ootused täidetakse; kas tekst vastab ajakirjanduseeetikale ja muudele eetilistele nõuetele. 10. Korrektuur Korrektuur ehk viia tekst vastavusse toimetuses kasutavate grammatika- ja orgograafiareeglitega. Seda tööd teeb tihti eraldi inimene toimetuses: kas sõnu kasutatakse õiges tähenduses, kas tekst vastab kirjekeele reeglitele ja stiilile, kas nimed on kirjutatud õigesti, kas sõnu on käänatud-pööratud õigesti, kas sõnade järjekord on õige, kas sõnad lauses on õiges arvus või käändes, kas lauseühendid on õiged, kas tekst on sidus ning kas asesõnade viidatakse õigele asjale. TEKSTIDE ÜMBERTÖÖTAMINE JA TOIMETAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED TEKSTIDE ÜMBERTÖÖTAMINE Lisaks tavalisele tekstitoimetamisele on veel lühendamine, värskendamine, kohalikustamine ja PR lugude
kultuurilised ja keelelised õigused on mingilgi määral kaitstud. Enim on mordvalasi Samara, Penza, Orenburgi, Uljanovski ja Nizni Novgorodi oblastis. Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja moksa keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist 19 (Uibopuu 1984: 207). Automaatne arusaamine üksteisest pole võimalik, ent ühine kirjakeel peaks hea tahtmise korral tehtav olema. 1989. aasta seisuga oli mordvalaste emakeelsus 69%. 2002. aasta andmetel oli Venemaa mordvalaste emakeelsus 67,3%. Ersa ja moksa keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt
annaabi.ee 
