Kas arvutiajastu hävitab raamatu? Mida arvate teie, kas selline raamatute elimineerimine juhtub? Äkki põhjendate? Praegusel ajal levib aina enam dokumentide, raamatute ja teise kirjateoste digitaliseerimine. Minule see idee väga ei meeldi. Näiteks digiretseptid ei tööta vahepeal. Kahjuks hävitab arvuti koos inernetiga järjest rohkem kirajandust, kuid seda täielikult hävitada on pea võimatu ja minule mõeldamatu. Raamatud on väga vajalikud ajaloo allikad. Olgu tegu jutu- või teadusraamatuga ei tohiks need kunagi kaduda. Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi
sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, kellele oli tähtis haridus, looming ja eneseväljendamine. 19. sajandi keskel alganud “ärkamise” tõttu soovis rahvas panna ennast märkama ja seda ka saavutati. Ajalehtedest hakati 1857. aastal J. V. Jannseni suurel tegutsemisel välja andma “Perno Postimeest”. See oli uus ja ainulaadne Eesti mastaabis ning seetõttu oli 1862. aastaks ajalehe tellijaid juba 2200
kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks. Ta küll valetas, kuid oma valedega ta kelllegi kahju ei teinud, peale murtud südamete muidugi. Ta ei olnud rahaahne, ta
See omakorda tekitab ülekaalulisust ja mitmeid mitmeid terviseprobleeme. Tänapäeval ei mõelda väga palju enam sellele, kuidas vanasti elati. Nauditakse lihtsalt elu hüvesid nii, kuis võimalik. Sama on juhtunud ka kommunikatsioonivahendite arenguga. Nüüd on võimalik kõigil avaldada internetis näiteks oma blogi (internetis asuv päevik) ja seal on võimalik avaldada oma arvamust kõikide maailma asjade kohta. Seega on kadunud meie silmapiirilt ka kirjateoste valitavus nüüd kirjutatakse juba kõigest, mis pähe tuleb ning ei mõelda ennem oma jutu sõnumit korralikult läbi. Sõnal puudub kaal, sest tekstimaht pole piiratud kirjuta vaid nii palju, kui soovid! Samas jäetakse tähelepanuta ka selle teose mõju näiteks lugejale, mis nii mõnelgi korral võib päris halb olla. Tänu internetile on inimestel suurem kättesaadavus informatsioonile. Seetõttu ei viitsita enam
tahtis oma leiutise jaoks laenate 1000 rubla ning Salomon tahtis Jaanist kirjutada jutu, kuid lõpuks ei saanudki nad üksmeelele ning Jaan lahkus. Ingmar Bötker 9a Pärast seda asusid mõlemad kärmesti tööle ning looma, kuid kummalgi ei edenenud töö nii lihtsalt nagu nad olid lootnud. Juhtus erinevaid äpardusi, kel mõte ei jooksnud, kel läks masin põlema. Kogudes mõtteid oma kirjateoste jaoks tuli Salomonile hea mõte ehitada pukk puuotsa, arvates, et seal hea luuletusi kirjutada. Kuid Salomoni mõttelendu hakkas segama Jaani koer, kes järjepanu haukus. Vesipruul sai koguni nii kurjaks, et soovis isegi koera surma. Samal ajal demonstreeris Jaan külarahva ees oma leiutist kuid see ebaõnnesuts ning süü ajas ta nagu ikka teiste kaela süüdistades isegi ilma. Imelikul kombel ja Salomoni õnneks oli Jaani koer ära surnud.
nad ei ihanud progressi. Näiteks Valentin Rasputini romaan ,,Lahkumine Matjorast", mis ilmus 1979. aastal, loob pildi väljamõeldud Siberi külast, mida hakatakse evakueerima, et sinna lähedale, Angara jõele, saaks ehitada hüdroelektrijaama paisu. 1990. aastatel, kui Nõukogude Liit lagunes, oli Vene kirjandusele raske periood. Kuigi tsensuur võeti maha, mõjutasid poliitiline ja majanduslik kaos kirjateoste ilmumist ja müüki. Raamatute trükkimisega oli nii suuri probleeme, et raamatute väljaandmise arv langes mitmekordselt. Hoolimata raskest ajast oli siiski väljapaistvaid loomeinimesi. Populaarseks muutusid kriminaal- ja põnevusromaanid, mille tuntud esindajad on Boris Akunin (,,Erast Fandorini sari") ja Darja Dontsova näiteks teosega ,,Propelleriga harpüia". Ka ulmeromaanid kujunesid populaarseks.
Sai täiesti tavalise hariduse, käis Stratfordi grammatika koolis, õppis ladina ja kreeka keelt. Abiellus 18aastselt 3 tütart !läks Londonisse 1587 Hakkas organiseerima teatrite juures hobuste hoidmist - teatrimehed märkasid teda ja kutsusid teatrisse Sai algul suflööriks esimesed rollid (arvatavasti polnud ta väga hea näitleja, sest ta ei saanud peaosi) Hea näitekirjanik (enne LAVAL - siis paberile) Tema kirjateoste kohta on kaks teooriat: 1) Nende tegelik autor oli hoopis Elizabeth ise. 2) Teoste autoriks oli hoopis Marlow SHAKESPEAREOLOOGIA TEADUSHARU uurib Shakespeare'i loomingut LOOMING: I periood: 1590-1600 optimistlik periood: Ajaloolised draamad, ajaloo kroonikad, süzee rahvaluulest Komöödiad ,,Palju kära ei millesti", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees" Tragöödiad ,,Romeo ja Julia" II periood: 1600-1608
annaabi.ee 
