n Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal n Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reziimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu n Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus
Euroopas peavad nad olema väärtusotsustused, mitte aga pretsedendid. Pretsedendid on jõudnud meile läbi Euroopa Kohtu praktika. Kust leida väärtusi, millele toetuda? 1) Väärtused on valitsev ettekujutus. Ühiskonnas eksisteerib valitsev ettekujutus väärtustest. Ja need valitsevad väärtushinnangud võib leida eelkõige põhiseadusest. Põhiseaduses olevad väärtushinnangud on imperatiivse iseloomuga, sest need sisalduvad põhiseaduses põhiseadus on kirjasolev mastaap, mis tähendab otsustamise juures tuge, millele viidata. Aeg ja ruum muutuvad ning väärtused koos nendega. Seega ei vasta põhiseaduses olevad väärtused täielikult tegelikkusele pidevalt tuleb küsida, kas mingi väärtus on endiselt kehtiv või juba aegunud. Põhiseadus on koht, kust väärtusi otsida, kuid sellega ei või üle pingutada. 2) Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt
kaitseümbriste või katete avamist või eemaldamist viimistlus hooldus või muude taoliste tööde tegemiseks. Teadmiste mittepiisavuse korral tuleb tavaisikul lasta pingestust kontrollida ja elektriseadmete kaitseastes määrata elektrialaisikul või ohuteadlikul isikul. Sõltuvalt teadmistest ja oskustest tohib tavaisik oma kodus teha veel järmist: 1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6
Ja see on kirjas eelkõige põhiseaduses. Siit ka küsimus kas PS aegunud. Väärtuste järele küsimist seostatakse põhiseaduse ja põhiõigustega. Laiapõhjalist väärtuste alust on raske välja pakkuda. Ühe inimese väärtushinnangutest jääb väheks, sest vaja on valitsevat väärtushinnangut – neid võib leida põhiseadusest. Põhiseaduses olevad väärtushinnangud on imperatiivse iseloomuga, sest need sisalduvad põhiseaduses – põhiseadus on kirjasolev mastaap, mis tähendab otsustamise juures tuge, millele viidata ja millega ennast siduda. Aeg ja ruum muutuvad ning väärtused koos nendega. Seega ei vasta põhiseaduses olevad väärtused täielikult tegelikkusele – pidevalt tuleb küsida, kas mingi väärtus on endiselt kehtiv või juba aegunud. Põhiseadus on koht, kust väärtusi otsida, kuid sellega ei või üle pingutada. 2) Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt (E. Hubmann). See tähendab seda, et nad ei
annaabi.ee 
