Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele Koolides kehtestati riiklikud õppekavad Lubas koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele Kasutatud materjal ENE 4. Köide http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_II_ %28SaksaRooma_keiser%29 http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_II,_Holy_Ro man_Emperor http://www.nndb.com/people/636/000101333/ ,,Võimsad valitsejad. Suurejoonelise
teinud piisavalt tööd hariduse, tervishoiu ja põllumajanduse alal ning saatis need seepärast laiali, ülejäänud kloostrid lasi ta riigistada. Kirik allutati senisest enam riigivõimule: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisrile heakskiitmiseks esitada. Nagu paljudes teisteski kaoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poole hoidu. Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7-aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele, mille tagamiseks rajati rahvakoole üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. P raktilist kõrgharidust pakuti vaid mõnedele valitutele. Ta jagas ka stipendiume andekatele vaestele üliõpilastele ning lubas ka koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele vähemusrühmadele. 1784. aastal andis ta käsu muuta riigikeel ladina keelest saksa keeleks,
Nakkushaigustesse nakatumise oht on riigis väga suur. Toidu ja vee kaudu levivateks haigusteks on bakteriaalne kõhulahtisus, hepatiit A ja tüüfus. Samuti levivad malaaria, marutaud ja bilhartsioos. Suur enamus, 67 % elanikkonnast moodustavad kristlased, nendest 62% on Rooma Katoliku usku ja 5% on protestandid. 23% rahvastikust on põlisrahvaste usku ja 10% moodustavad moslemid. Terves riigis on 2000. aasta seisuga 59,3% kirjaoskajaid, sealjuures on 67,3% kirjaoskajatest mehed ja 52,2% naised. Üks kahest lapsest omandab koolis haridust. Riigikeelteks on prantsuse ja rundi keel. Burundis pealinnas asub riigi ainuke ülikool. 10% üliõpilastest tudeerivad erakõrgkoolides. [Elanikkond] 1. 3. Kultuur Kultuur Burundis on rohkem suuline kui kirjalik. Aegade jooksul on rahvasuu levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa
Faktorid, mis mõjutavad G-st. 1. Globaalse kommunikatsiooni plahvatuslik areng. Aja ja ruumi "surutis", distantseerumine lähiruumist 2. Globaliseerumist mõjutab uus majandusareng nn kaalutu majanduse suunas. 25 "Postindustriaalne ühiskond", "informatsiooniajastu" või "teadmiste majandus". "tehnoloogilistest kirjaoskajatest" koosnev klientuur Maailmamajandus peegeldab neid muutusi, mis on toimunud info-ajastul. Suureneva globaliseerumise põhjused A: Poliitilised muutused: 1. nõukogude-stiilis kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. 2. rahvusvaheliste ja regionaalsete mehhanismide kasv valitsemises (ÜRO, EL) 3. valitsustevaheliste koostöövormide kasv ja rahvusvaheliste valitsustevälised koostöövormide kasv B. Informatsioonitulv
kirjaviisi üle: Stahli saksapärane/Forseliuse rahvapärasem. Haridus- ja koolielu Rootsi ajal Talurahvakoolide rajamise eeldused · Luteri usu kontekst · Maarahava harimine kuulus Rootsi keskvõimu poliitikasse eriti K XI ajal riigi ühtsuse tugevdamiseks · Soodustavaks teguriks kroonutalupoegade positsiooni parandamine reduktsiooni tulemusena · Rootsi kirikuseadus(1686) eeldas, et köstrid õpetavad lapsi lugema · Probleemiks eesti keelt valdavate kirjaoskajatest köstrite puudus · Üksikud talurahvakoolid tegutsesid juba 17 saj keskpaiku Talurahvakoolid LM-l · K XI kiitis heaks superintendent J. Fischeri LM kooliolude parandamise kava(1675): 1. Tartu lähedal tegutses õpetajate seminar köstrite ja koolimeistrite koolitamiseks maapiirkondade talurahvakoolid jaoks(1684-86): - Juhtis Bengt Gottfried Forselius, kes sai Wittenbergist
annaabi.ee 
