Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelan...
Kõige lihtsam oleks öelda, et kirjanduse otstarve on olla meelelahutuslik, aga kindlasti on kirjandus ka hariv. Kirjandus aitab aega maha võtta ja stressi maandada, mõista paremini ennast ja teisi, avardada oma mõttemaailma. Ma pole otseselt kirjandusteadusest kuulnud, nii et mul pole vähimatki aimu, millega see tegeleb, aga minu praegune ettekujutus sellest erialast on enam-vähem siuke, et see on üks väga põhjalik ja sügavustesse laskuv kirjandustund. Ma olen päris kindel, et kirjanduse uurimine on väga oluline, sest iga üks ei pruugi näha neid pisidetaile, mis teevad heast loost hea loo. Neid lahti mõtestades, analüüsides, võrreldes jne on võimalik näha ühte pealtnäha lihtsat ja tavalist lugu väga sügavuti - kuigi sellel on ka üleanalüüsimise oht - ning panna ka teised sellest huvituma, aidates kaasa selle säilimiseni. Minul on suur huvi selle vastu, et kui suur tõenäosus on sellel, et teose analüüsimisel tehakse
5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm. 6. Keskkond ja loodushoid. 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm. 8. Meedia. 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev. 10. Sport, harrastused, vaba aeg. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1. põimlause koma väärkasutus; 2. lauselühendi koma väärkasutus; 3. nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4. käändsõna ja omadussõna lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on omadussõna (nt inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5. ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6. muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8
ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu; *sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng); *kirjandis on 16 või enam keeleviga. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1.põimlause koma väärkasutus; 2.lauselühendi koma väärkasutus; 3.nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4.käändsõna ja omadussõna lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on omadussõna (nt inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5.ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6.muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8
mul on mälestused antud koolist ühe aasta lõikes. Varasemalt käisin kaks aastat Wiedemannis ja enne seda Haapsalu Gümnaasiumis. Kui ma mõtlen oma kooliaja peale LÜG-is, siis esimesena meenub see mõnus miljöö ja õhkkond. See, kuidas vanast tehti uus, säilitades selle juures varasem õhkkond. Mulle meeldis, et õpilastel oli vabadus liikuda koolipeal ringi, kas siis vahetunnis või tundide ajal, kasutades selleks erinevaid ruume. Näiteks mõni kirjandustund toimus võlvis? (nüüd ma ei mäleta täpselt nime). Eks koolil on omamoodi vaim tõesti, aga eelkõige arvan, et selle vaimu loovad ja aitavad hoida antud kooli õpilased, kes panustavad igakülgset aktiivsesse kooliellu. Kooliajal ei olnud mina just kõige aktiivsem 20 ürituste korraldaja või osavõtja, kuigi olin väga sotsiaalne inimene.. ilmselt just seetõttu, et meie lennust oli minust palju rohkem aktiivsemaid noori. Nüüd.
peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari. 1966 kogumik "Tähetund", 1971 kogumik "Eluhelbed" Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus- teistele), Hirmsa kisaga, Tuju (vastutus loomingu eest), Kuradile, Looming, Räägi tasa minuga, Võrdlus. 1986 "Korallid Emajões" . Ettevaatust, klaas, Sa hapramast hapram, Kodused arved, Kaduv käsi, Ei vaibu, Eluhelbed: Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju,
annaabi.ee 
