Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga,
elustiil on drastiliselt muutunud võrreldes "Nipernaadi" ajaga. Taluinimesi jääb aina vähemaks ning linnastumine suureneb. Hämmastav on mõelda, et kõiki neid ühiskondlikke fakte võib sisaldada mõni kahesajaleheline romaan. Tõele näkku vaadates on raamatutes palju selliseid mõtteid ja infot, mille peale esialgu ei pruugi tulla. Pikema süvenemisega on igaüks suutlik tekstist välja lugeda nii mõndagi üllatavat. Kirjandusteostel on võim panna inimene mõistma iseenda tegusid, autori mõttemaailma ja erinevaid ajajärke. See on peegel, mida näeb igaüks isemoodi.
esivanemad ning kas ja kui palju on asjaolud aastatega muutunud. Raamatud annavad meile aga ülimalt palju informatsiooni ning teavet, mille peale esmapilgul ei oskagi tulla. Pikema süvenemisega on igaüks suutlik tekstist välja lugema nii mõndagi harivat ja üllatavat enda jaoks. Teose sisuga seoste tekkimine aitabki inimestel näpunäiteid meelde jätta ning end mõne tegelase rollis tunda. Kirjandusteostel on võim panna inimene mõistma iseenda tegusid, autori mõttemaailma ja erinevaid ajajärke. See peegeldab igale inimesele erinevat teavet ning sellest võib igaüks erinevalt aru saada, vastavalt sellele, millist elu ta ise elab.
kirjutised ning vastavalt Berni konventsioonis väljatoodule, ei ole kirjutise loomise eesmärk nende kirjandusteosteks kvalifitseerimise seisukohalt oluline, kui tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Ei loe ka see, et autoriõiguste kehtivus on arvutiprogrammi jaoks liiga pikk, sest nagunii ei kasutata enam programmi. 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteostel? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Koodi on võimalik alati edasi arendada. Programm aegub, ajaga tuleb juurde uusi uuendusi jne. Kood võib vajada edasiarendamist, aga autor ei pruugi sellest huvitatud olla. Seega tarkvaras võivad peale selle avaldamist ilmneda kriitlilise tähtsusea turvaaugud jm vead,
(vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) - Autoriõiguse valimist tarkvara õiguskaitse vahendiks põhjendatakse sellega, et arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning vastavalt Berni konventsioonile ei ole kirjutise loomise eesmärk nende kirjanduteosteks kvalifitseerimise seisukohalt oluline, kui tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteostel? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) - Programm on loodud täitma kindlat ülesannet. Ülesannete täitmiseks luuakse pidevalt paremaid programme ning vana tarkvara kaotab oma tähtsuse. Vananenud tarkvara puhul esineb tihti ka turvaauke ning põhineb vanadel platformidek, mis teevad selle kasutamise ebasoovitavaks. 20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis:
loominguga. Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks või kasutajale vajalikeks väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada - iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel. ??????????????? 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteostel? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Koodi on võimalik alati edasi arendada. Programm aegub, ajaga tuleb juurde uusi uuendusi jne. Kood võib vajada edasiarendamist, aga autor ei pruugi sellest huvitatud olla. Seega tarkvaras võivad peale selle avaldamist ilmneda kriitlilise tähtsusea turvaaugud jm vead, mille parandamata jätmise korral võib programmi jätkuv kasutamine tekitada kasutajaile reaalselt kahju.