Näiteks liiklusmärgid, svastika, numbrid jne jne) Strukturalism ja kirjandusteadus. Kirjandus on keelele põhinev kunstivorm, strutualism on kirjanduse uurimises oluline. Struktuur on korra loomine maailmas, kirjandusel on oluline roll maailma seletamiseks. Strukturalism uurib struktuure, kirjanduse grammatikat, kuidas kirjandus toimib kui süsteem. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas see tähendus luuakse. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). • Žanrite uurimine – žanriteooria, kirjandus kui müüdi nihke või teisaldusvorm. • Narratiivi struktuur – vastandused • Kirjanduse tõlgendamise struktuur Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. • Sai alguse 20. sajandil. Mõjutatud modernnistlikust esteetikast laiemalt. Moto: tekstikesksus
rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni „Sõrmuste isand“ on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalistlik lingvistika (Saussure). Strukturalistlik antropoloogia. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Strukturalism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). Strutrualism Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist
Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Strukuralism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (Frye, Greimas, Todorov) Strukturalism ei vaatle üksikute kirjandustekstide tähendust ja väärtusi, vaid uurib struktuure, kirjandust kui süsteemi, keskendub selle süsteemi põhialustele. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas tähendus luuakse. Frye: lõi põhitermini müüt ja selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Müüt on kujutlusvõime projektsioon: ideaalse maailma esindamine vs
Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol 47.Strukturalism ja kirjandusteadus Kirjandus on keelel põhinev kunstivorm, strukturalism kirjanduse uurimises oluline. Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid c) kuidas tähendus luuakse. 48.Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G.Genette, J.Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria) Narratoloogia Zanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) Zanriteooria seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir.