Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid
aastal, ning Põja-Eesti vaimuliku Heinrich Stahli põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti keele grammatika aga 1637. aastal Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. sajandil. Nagu ma juba enne mainisin, siis esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. Lõuna- eesti keele grammatikaga ilmus 1648. aastal Johann Gutslaf. Veel tooksin välja sellise seltsi nagu Eesti Kirjameeste Selts, mis asutati 1872. aastal. Tegutsenud kirjandusseltsi kuulusid 6 tähtsat meest eesti ajaloos. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi. Keerulisel ajal oleme hoidnud kokku ja arenenud jõudsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud raskete aegade kiuste korraliku põhjamaise ühiskonna poole. Liiklussurmade arv on vähenenud ja elatustase on olnud stabiilne. Ma soovin, et edaspidi hoiaksime me veel rohkem kokku ja teeksime nii enda kui ka riigi jaoks tarku otsuseid. Vaatamata sellele, kui kaugele
Imanta unenägu. Merkeli järele kirjutanud Anton Suurkask. (Uus Aeg, 1901) Merkel Saksamaal II 1802-1806 Berliinis "Ernst und Scherz" (1803) "Der Freymüthige, oder Ernst und Scherz" (1804-1806) koos August von Kotzebuega 1806 põgenemine Napoleoni eest Merkel tagasi Liivimaal Depkini mõis 1816 Berliinis "Ernst und Scherz oder Der alte Freymüthige" Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige (1817) ja Läti Kirjandusseltsi auliige (1841) 1850 surm Depkinshofis Merkeli retseptsioon rahvusromantilise ajaloomüüdi algläte mõjutas rahvusliku ärkamisaja tegelasi oli ise neutraalsel positsioonil, kõrvaltvaataja kõik muinsusromantilisus on Merkelist mõjutatud ja see mõju ulatub ka 20. sajandi ajalookirjutustesse iseseisvas Eestis Riias Merkeli tänav
1830.-40. olid tippaeg. Poliitiliselt olid nad konservatiivsed, Vanasoomlaste Partei. Nende eesmärk oli soome keele arendamine. 1831 loodi esimene Soome kirjanduse selts, mille esimeseks esimeheks sai Cettmann. Selle eesmärk oli kokku koguda ülikooli ringkonnast soome keele oskajad, kes usuvad soome keele ja kultuuri tulevikku. Nad hakkasid kohe rahvaluulet koguma. Idee oli juba Portànil olemas. ,,Keel on rahvuse alus"- oli põhikirja esimene lause. Nad lõid Soome kirjandusseltsi toimetuse, mis tegutseb siiamaani. Esimene välja antav teos oli Kalevala 1835 ja lõplikul kujul 1849. Rahvaluule kogumise kaudu jäädvustati kultuuri ja arendati sõnavara. Ka sõna ,,kirjandus" ei olnud varem olemas. 1870. jõuti kaasaegse soome keele perioodini. Korraldati sõnause ja ilukirjandusvõistlusi. Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed. Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus
Temast sai geograafia üliõpilane. Ikka keskendunult. Ühines seltsiga ,,Veljesto" kultuurihuvilised üliõpilased. Tema käsitlus on filmilik, vähe psühholoogilist poolt. II romaan ,,Õige mehe koda" tsitaat Piiblist, mis toona NSVL ajal ka muudeti. Edasi läks Karl väeüksusesse, staapi kirjutajaks. Põgenes laevaga Soome. Tegeles Eesti Komitee asjadega ehk ajas ikka eesti asja. Põgenes edasi Rootsi, kuna põgenikke oli hakatud välja andma. Temast sai kirjandusseltsi agent ehk järgnes paberitöö. Reisis Euroopas (Itaalia, Türgi). Kirjutas seal olles. Viimane Tallinna triloogiasse kuuluv teos oli ,,Rohtaed". 1942.a-l lõpebki nn eesti värk. Töö jättis aega loominguga tegeleda. Väliseesti kirjanikuna kirjutas ta ka Eestist. ,,Kõik, mis kunagi oli", ,,Ei juhtunud midagi". I modernistlik romaan ,,Hingede öö"-selles vic ilmneb see, et ta polnud äärmuslik isamaaarmastaja, ei võtnud sõna Eesti eest
annaabi.ee 
