Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45.aastal ilmub ta I romaan "Vaesed inimesed". See kujutab Peterburi väikeametniku alandatud, rusutud elu. Tema tolleaegne eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikad inimesed ja vesus muudab vaesed halvaks. Juba oma I teoses paistab silma inimpsüühika süvakäsitlemisega, mis jätkub tema edaspidistes teostes. See teos võetakse hästi vastu ja Dostijevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta pärast lahkub kirjanudringkkondadest, sest neis ringkondades olnud ebakristlikud vaates ei olenud talle sobilikud. Liitus teisitimõtlejatega petrasevskilastega. Neil oli peamiseks jututeemaks pärisorjuse kaotamine, rohkem õigusi inimestele ja levis ka revolutsioonimõte. 49.a aprill kõik vahistati. Pärast pooleaastas vangistust määras kohus surmanuhtluse mahalaskmine. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele (mingi paarkümmend in) ning hukkamist viidi läbi jaokaopa.
kohati romantiline. Romaani trükkilaskmiseks ei saanud ta aga kirjastajalt heakskiitu. Kaks aastat hiljem valmis tema lühiromaan: see koosnes 80-leheküljest. Raamat rääkis ühest keskajal elanud Kristiania naisest, kes oli pärit väikesest taluperest. Raamatu pealkiri oli "Martha Oulie" ja see algas kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud. Selle lühiromaaniga arvati noor Sigrid ka Norra kirjandusringkondadesse, mis tähendas ka väikest stipendiumi. Seega tegi Sigrid 25-aastaselt oma kirjandusliku debüüdi realistliku lühiromaaniga. Kuni aastani 1919 kirjutas ta mitmeid romaane, mis rääkisid Kristianiast. Iseloomult oli Sigrid häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Tal oli aga erakordselt terav pilk, mis nägi inimestest läbi. Tema tolleaegsed romaanid aastail 19071918 kajastasid tähtsusetuid linnaelanikke,
Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849
Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849
Kirjanduse kõrval veel üks kirg- mängurikirg. Ta oli hasartmängija. Ta loobus oma ametnikutööst ja pühendus kirjandusele. Esimene romaan ,,Vaesed inimesed" 1845.a. Kujutab Peterburi väikeametniku armetut alandusi täis elu. Eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga rikkus rikub rikkad inimesed, ja vaesus vaesed halvaks. Põhimõtteliselt ühiskond rikub inimesi. Paistis silma inimpsüühika käsitlemisega, mida tegi väga süviti, see oli väga sügav. Teos võeti hästi vastu- pääses kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul ta kaugeneb kirjanikest ka oma pooldajates- ta oma loomus väga kinnine. Vaated, kuidas ühiskonda muuta ja parandada. Kirjandusringkondades ju levisid pigem sotsialistlikud, ateistlikud materjalistlilikud ideed, kuid need ei sobinud tema elukäsitlusega. Liitus teisitimõtlejatega- Petrasevskiga. Teemaks see et pärisrjus tuleb kaotada, rohkem vabdust ja õigusi inimestele. Levis revolutsiooni mõte. 1849. aastal aprillis nad kõik areteeriti
annaabi.ee 
