Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlaste nägu- tõsine ja murelik. Traat on kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud loetav kirjanik, ta on olnud pidevalt populaarne. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M
.........................................9 Kasutatud kirjandus .............................................................................................................10 Sissejuhatus Mats Traat Mats Traat on eesti luuletaja ja kirjanik. Äsja 71 aastaseks saanud Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud pidevalt loetav populaarne kirjanik. Avaldanud on Traat sotsiaalselt tundlikke, eetilise probleemiseadega luulekogusid ning valdavalt maailmaainelisi proosateoseid. Autori loomingus on tähtsad maa ja rahva saatuse kujutamine, samuti ajaloomälu lahtikirjutamise ja mineviku jäädvustamise missioon. Mats Traat on viljelnud mitmekülgset filosoofilist, loodus- ja isamaalüürikat, milles avaldub küps elulhoiak
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv.
Kadus klassikaline kaanon, mis nägi ette ratsionaalset ülesehitust tegelaseks, aineks saab väike inimene ja tema kannatused, kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke). Herderi põhiideeks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. Kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi regressiivsetena. Ei aktsepteeri antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-India ja germaani kultuuriga. Antiikkultuur ei olnud ainuke tollane kõrgkultuur. Räägib rahuvuskeele vaimust. Antiikmeetrumite kasutamise vastu. Iga keel peaks suutma luua iseseisvalt mingid sobivad süsteemid, kuid Euroopas oli tavaks järgida antiiktekste.
tema kannatused 3 kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke) 4 midagi aristokraatia vastu (ma täpselt ei jõudnud kirja panna ja ei mäleta, sest ta rääkis nii kiiresti). Herderi põhiteesiks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. See kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi organism. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi mitte progressiivsetena, vaid regressiivsetena. Ei aktsepteeri ka antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-india ja germaani kultuuriga. Antiikkultuur ei olnud ainuke tollane kõrgkultuur. Räägib rahuvuskeele vaimust. Antiikmeetrumite kasutamise vastu. Iga keel peaks suutma luua iseseisvalt mingid sobivad süsteemid, kuid Euroopas oli tavaks järgida antiiktekste
annaabi.ee 
