Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa. Tekkis uus kirjandusžanr- filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole. Väärtustati mõtlemist, inimõigusi, teadust. Arenesid loodusteadused, filosoofia, maadeavastused. 18. Saj. püüti luua ettekujutus ideaalsest riigist, et inimene saakas olla õnnelik
kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920. aastate esimesel poolel paistis oluliselt välja vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Kirjanduses hakkas taanduma uusromantiline elutunnetus, kuid selle viljelejaid oli veel alles. Friedebert Tuglase uusromantismilised novellid olid väga kõrgel tasemel. Näiteks kirjaniku teoses ,,Popi
Hermann, M.J. Eisen, A. Piirikivi, J. Bergmann, Alatskivi lähedalt pärit Jakob Liiv õppis Kodavere Jakob Liiv, J. Tamm, A. Haava, K.E. Sööt, Juhan kihelkonnakoolis. Jakob Liiv on Juhan Liivi Liiv. Hermann Karl August 1851-1909, eesti noorem vend, oli ka üsna viljakas. Ta oli keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. H. mitmekümne raamatu autor. Temalt on ilmunud avaldas kirjakeelt ühtlustava eesti keele teoseid kõikides kirjandusliikides ning väga grammatika, toimetas mitut ajalehte ja ajakirja erinevates zanrides: lüürikast memuaarideni, 3 lugulauludest lastenäidenditeni, jutustustest eelistas Liiv isikustamist, võrdlust, metafoori,. tragöödiateni. Sajandivahetusel sai J. Liiv tuntuks Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi.
Rahvuspoeet on see, kes kirjutab oma rahva kohta seda, mis eristab seda rahvast teistest. Noor Puskin teadvustas endale, et peab olema üks selline kuju, kes vihastab enda loomingus seda rahva vaimu. Zukovski nimetas Puskinit rahvalaulikuks. Krõlov oli ühe zanri meister. Kuulsaks muutus ta aga just valmikirjutajana. Krõlov suretas valmi zanri vene kirjanduses teda ületada pole enam võimalik. Vene kirjanduse tõlkimine eesti keelde algas Krõlovist. Puskin kirjutas aga kõikides kirjandusliikides, -zanrites ja haaras enda loominguga nii vene rahvuskultuuri kui ka väga paljusid Euroopa sündmuseid, tõlkis, tegi ümber, kirjutas teiste rahvuskultuuride ainetel. Palju on ta kirjutanud Itaalia kultuuri ainetel, samuti hispaania, pr, saksa, keskaja kultuuri ainetel. Selle tõttu nimetati Puskini üheks olulisemaks loomingujooneks kõigest maailmas toimuvast arusaamist. See oli väga tähtis, kuna vene kirjandus ei sulgenud ennast kunagi ainult oma rahvustemaatika piiridesse