„Suured lootused“ Charles Dickens Inglise kirjandusklassiku romaan „Suured lootused“ on kahtlemata üks parim raamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Kindlasti soovitan teost ka teistele. Raamat räägib orvu Pipi teekonnast džentelmeniks, sõprusest ning armastusest. Pip elab koos õe ja õe mehega. Poiss hakkab käima linnas missis Havishami juures, kes on pisut veider proua. Ta elab pimeduses, valgust tuppa ei lase ning seljas on räbaldunud pulmakleit ja toas kaetud pulmalaud ajast, mil pidanuks olema tema abielupäev
09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-romantiline seiklusfilm, mis oli loodud Grigori Kromanovi poolt, Eduard Bornhöhe romaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ainetel. See ei ole sugugi mitte eesti kirjandusklassiku Eduard Bornhöhe ajaloolise jutustuse filmivariant. See on täiesti omaette seisev filmivariant, kuhu Bornhöhe süžeest on võetud vaid üksikuid seiku. Ühine on ehk ainult see, et Gabriel ja Agnes teineteist armastavad. Tegelasedki on Bornhöhe omadega sarnased ennekõike vaid nimede poolest. Lisaks on aga ka neid tegelasi, kes Bornhöhel puuduvad. Tegevuse taustaks on võetud 1968 aastate Euroopa sündmused. Film ise on Eesti filminduse aegumatu klassika. Mõned
Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale.» Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas Nipernaadi skulptuur Valgas Säde parki. Skulptuur telliti August Gailiti mälestuseks, et tähistada Eesti ühe omanäolisema, suurepärase huumorimeelega kirjandusklassiku 110. sünniaastapäeva. Paraku ei leitud mälestusmärgi rajamiseks raha ning see on tänaseni püstitamata. See iluviga vajaks parandamist!
,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja ,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused. Tormis on loonud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. Üldiseltki on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose ,,Kalevala" ainetel loodud
Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas Nipernaadi skulptuur Valga Säde parki. Skulptuur telliti August Gailiti mälestuseks, et tähistada Eesti ühe omanäolisema, suurepärase huumorimeelega kirjandusklassiku 110. sünniaastapäeva. Paraku ei leitud mälestusmärgi rajamiseks rahalist katet ning mälestusmärk on püstitamata. Looming: Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)).
dramaatilised kooriteosed: ,,Kalevala" tekstidele loodud ,,Kullervo sõnum" (1994), ,,Tormise mere loits" (1996) ja ,,Sampo tagumine" (1997). Ristisõdade ajast jutustavas ballaadis ,,Piiskop ja pagan" (1992/1995, teksti seadnud Sakari Puurunen) solistidele ja meeskoorile kõlab rahvalaulu kõrval ka gregooriuse laul. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja ,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused. 6 Võttes kokku oma elutöö, kasutas Tormis 1999. aastal koostatud kollaaz-kantaadis ,,Sünnisõnad" solistidele, sega-, mees- ja lastekoorile ning sümfooniaorkestrile fragmente poole sajandi jooksul loodud tähtsamatest teostest. 1960. aastatel, modernismi taastuleku aegadel eesti muusikasse näis Tormise pöördumine rahvaviisi poole pisut konservatiivne. 1970. ja 1980
Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga 5 linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas Nipernaadi skulptuur Valga Säde parki. Skulptuur telliti August Gailiti mälestuseks, et tähistada Eesti ühe omanäolisema, suurepärase huumorimeelega kirjandusklassiku 110. sünniaastapäeva. Paraku ei leitud mälestusmärgi rajamiseks rahalist katet ning mälestusmärk on püstitamata. See iluviga vajaks parandamist. Gailiti pagulasaastatest teame Eestis vähe. Hästi on teada, et ta ei jätnud kommentaare oma isiku ega loomingu kohta. See ei olnud tagasihoidlikkus. Tegemist oli kunstniku ja tema rolli kindlaviisilise mõistmisega. Need asjad on jutuks veel triloogia viimastel lehekülgedel:
annaabi.ee 
