Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. Esimene trükiproov oli novell „Lõppematu tee“, mis ilmus 1958. a Elva rajoonilehes ning sai jutuvõistlusel II preemia. 1959. aastal pääses Traat õppima Moskva kirjandusinstituuti. Konkurss oli tihe: 2200-st kandideerijast võeti vastu vaid 30. Traat ise on öelnud, et see oli „viis aastat humanitaarõpinguid, arengut ja loomingulisi otsinguid.“ Peale instituudi lõpetamist oli Traat üle aasta vabakutseline, tegeledes luuletamise ja tõlkimisega ning kirjutas oma esimest romaani „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“. 1965. a oktoobris sai Traat kokku Lennart Meriga, kes pakkus talle Tallinnfilmis kohta toimetajana
Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järgmise aasta Hiiumaal Käinas põllumajandustehnika remondijaama järelvalveinsener-inspektorina. 1959.a. siirdus Traat omaalgatuslikult Moskva Gorki-nimelisse Kirjandusinstituuti, mille ta 1964.a. (28.a.) edukalt lõpetas. Kohe pärast instituudi lõppu sai ta tööd stuudios “Tallinnfilm” mängufilmide stsenaariumide toimetuskolleegiumi liikmena ja filmitoimetajana. 1968.a. läks Mats Traat uuesti Moskvasse end täiendama, seekord kaheaastastele Kõrgemate Režissööride ja Stsenaristide kursustele. Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a
2) uurida ajaloolist tausta ja koostada kujutatud tegelaste põhjal eesti külarahva portree 1. Mats Traadi elulugu Mats Traat sündis 1936. aastal 23. novembril Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuutse talus põllumehe pojana. Peale algkooli lõpetamist polnud tal võimalik majanduslikel põhjustel edasi õppida ja seepärast töötas ta mõnda aega sovhoosis. 1959. aastal astus traktoristipaberitega maapoiss Moskva Gorki nimelisse Kirjandusinstituuti ja lõpetas selle 1964. aastal. See oli ainuke niisugune kool tol ajal, kus sai kirjanikuks õppida. Samal ajal lõpetas ta kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. 19651968 töötas Mats Traat toimetajana "Tallinnfilmi" stuudios. Alates aastast 1970 tegutseb ta kutselise kirjanikuna. Traat alustas luuletajana. Kokku on tema sulest ilmunud 18 luulekogu. Ta pole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja. On öeldud, et poeedina on ta tõsine, sõnakaalukas ja raskemeelne
Kuntust saab eeskujulik kolhoosnik. Teose lõpul sammuvad Temir ja Kuntu kahekesi pühapäeval mööda mägiteerada. Musa Muratalijev (1942) Sündinud Kirgiisi NSV's Nõrõni oblastis metsamajandi töölise perekonnas. Pärast keskkooli lõpetamist käis ta geoloogide ekspeditsiooniga mägedes, oli betoneerija, elektrik ja ajalehe kirjanduslik kaastöötaja, seejärel asus õppima Moskvasse Gorki-nimelisse kirjandusinstituuti. Lõpetas selle 1970, tuli koduvabariiki tagasi, töötas ajalehe ,,Nõukogude Kirgiisia" korrespondendina ja televisioonis ja oli uudisteagentuuri APN erikirjasaatja. 1974. aastast alates oli NSVL Kirjanike Liidu kirgiisi kirjanduse konsutant. Teoste ainestiku kirjanik saanud kodupaigast ja lapsepõlvest, kusjuures eriti valuliselt mälestused on kirjanikul Suure Isamaasõja ajast. Maaelu ja kirgiiside sajanditevanuseid traditsioone kirjeldamise kõrval pöörab Muratalijevtähelepanu ka
annaabi.ee 
