(eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine. Aga hiljem sai
Põhjuseks ametlikult on vingumürgitus, kuid vandenõu teooriatekohaselt leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine
Tema etendusi mängitakse erinevates Eesti teatrites. 20. PILET G. DE MAUPASSANTI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI JA KAHE NOVELLI ANALÜÜS K. J PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Maupassant (1850-1893) sündis Normandias. Isa poolt oli vanast aadli suguvõsast ning ema oli haritud kunstihuviline. Vanemate kooselu ei kestnud kaua ning Maupassant jäi ema kasvatada. Ema soosis poja kirjandushuvi ning poiss puutus kokku tollaste kirjandusinimestega. Guyle meeldis sporti teha ning ta oli füüsiliselt tugev. Pandi esialgu õppima küll vaimulikku seminari, kuid tuli sealt ära. Kooli lõpetas teises linnas. Guy asus tööle ametnikuna ministeeriumis ning õhtusel ajal tegeles luuletamisega. Ta elas Pariisis, kus puutus kokku lihtrahva ja tüüpilise eluga. Varasem looming oli Maupassantil romantilist laadi, tema suureks eeskujuks oli Flaubert, kes oli tema isiklik tuttav ja õpetaja, suunaja. 1880.
Talle olid tähtsaimad looduse seaduspärasused, leidis, et erootika ja sexuaalsus on normaalsed (ei pooldanud platoonilist armastust). Vaimulikest rääkides oli tema põhiseisukoht see, et neil on kerge ahnex muutuda, kiriku vastu polnud midagi. Tegevus peamiselt Itaalias. Loodus on elu ülim väärtus. Ideaaliks inimese kooskõla loodusega. Inimlikkus=loomulikkus=looduspärasus. Mõistus om looduse ülimaid ande. Omal ajal lävis säravate kunsti ja kirjandusinimestega, k.a. Petrarcaga. Töötas notari, diplomaadi, kohtunikunasai palju reisida. 9.2."Noor Eesti" tegevus kirjanduse, kunsti ja keelevallas. 1905. a revolutsiooni eelse ja aegse ühiskondliku aktiivsuse, elevuse ja võitlusmeelsuse surusid aastavahetusel 19056 karistussalgad veriselt maha. Revolutsiooniga seotud kultuuritegelasi (ka Tuglas, Vilde) põgenes halvima vältimiseks pagulusse. Korraks elavnemine, kuid selle katkestab 1914 alanud maailmasõda. Sellest hoolimata on
3. A.Kivirähki elu ja looming 4. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Pilet 20 1. G.de Maupassanti elu ja looming Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps, tegu polnud Rasmusega vaid Arturiga. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine