1843-1886 ja. Eesti näitekirjanduse ja lava- looduse lastepärane isikustamine, rikas kujundlikkus, kunsti rajaja. Jutukirjanik. häälikuintonatsioonid, kordused ja onomatopöa. PERIOOD: 20 sajandi algus Iseloomustus: Lastekirjanduse teke. Pidev lasteperioodika väljaandmine. Väikelasteluule sünd. Tugevnes kunstita mel ületas padagoogilise piiratuse. Lastekirjanduse, kui spetsiaalse kirjandusharu väljakujunemine Vaimuliku- ja kommertskirjanduse paljusus (autorid koolmeistrid ja vaimulikud). August Kitzberg Näitekirjanik ja prosaist. Põhiliselt täiskasvanutele kirjutatud näidendite kõrval 1855-1927 ilmusid ka mõnad lastenäidendid. Lastejuttudes vahel- duvad romantilised elemendid realistlik-humoorikatega.
a. jaguneb: i. eepika ii. lüürika iii. dramaatika b. väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust 2. esseistika arutlev, mõtisklev, loogilist argumenteeritust kasutav kirjandusharu. Essee eesmärgiks on autori vaadete avaldamine 3. memuaristika autori mälestused või meenutused oma elust, sündmustest jm. Eesmärk: neid säilitada ja edasi anda 4. kroonikakirjandus kirjanduse liik, kuhu pidevalt lisatakse uusi peatükke. Eesmärgiks jäädvustada mõtteid, sündmusi,
) 23. Lastekirjanduse kriitika ja teooria lk 111 + peast (19. saj) Kunder peab oluliseks lastekirjanduse vajadust ning teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. Rajas eesti lastekirjanduse teoreetilised alused. (20. saj) Kui 20ndate alguses pandi rõhk lastekirjandusele ja lugemusele kui kultuuri edasiarendamise olulisele eeldusele, siis 30ndatel püüti teoreetilisest aspektist läheneda lastekirjanduse olemusele ning selgitada selle kirjandusharu spetsiifilisi probleeme, ühtlasi aga rõhutada lastekirjanduse kui kunstinähtuse täisväärtust. Astuti esimesi samme lastekirjanduse ajaloo uurimise suunas. Roos. (Pidas oluliseks laste lugemishuvi teadlikku suunamist. Kas ja kuidas selgitatakse peamiselt noorsookirjanduse olemust ja põhimtteid? Roosi teoreetilised seisukohad toetavad realistlikku laste- ja noorsookirjandust. 1) kirjandusteosed olgu serveeritud vastavalt soole ja eale 2) iga noorsoole lugeda antav teos
kõrgemalt hinnatud päriskirjandus. 90ndate proosat ilmestab mitmete erinevate kirjutamislaadide tekkimin, seal hulgas ka zanrikirjanudse tekkimine. Selle all peetakse silmas ennekõike meelelahutuskirjandust krimijutud, romanssid, ulmekirjanduse teosed jne. Nõukaajal on see eesti kirjanduses küll olemas, kuid väga marginaalne, vähesed autorid kirjutavad seda. Kirjandus ise lükkab selle kui madala, mitte nii tähendusrikka filosoofiaga kirjandusharu kõrvale. Need arengud võetakse kokku antoloogias ,,Eesti ulme". See kogumik võiks kokku võtta selle, mis on toimunud 90ndate eesti ulmes. Põhimõtteliselt on kogu see zanr sellisel kujul just alles 90ndatel tekkinud. See tähendab, et tekivad ka kõik selle valdkonna alazanrid õuduskirjandus, fantasy ja science fiction. Esile on kerkinud terve rida ulmet viljelevaid kirjanikke, kes suhteliselt järjekindlalt kirjutavad ja suhtlevad omavahel
Segunemine võiks märkida sellise kultuuri situatsiooni kohta nagu postmodernism. massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga - varem võime mingeid märke näha, et tulevad laulutekstid kirjandusse jne. Aga see on niisugune hiiliv muutus, mis toimub, nüüd paisatakse kultuur segiläbi ja mingil moel väärtused on mängima pandud või peapeale keeratud. intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus - sõnad, mis võiksid iseloomustada rohkem sellist modernismist lähtuvad kirjandusharu, aga kui mõelda, siis mõisted töötavad eritekstide puhul. Tekstid hakkavad põimuma: tüüpiline parafraseerimine ja alustekstidega mängimine. Tsüklite moodustamine, või kontseptuaalse eesmärgi püstiajamine. Kollektiivsete väärtuste relativiseerimine - Kui selline mäng käib, siis tähendab väärtuste maailmas mingite väärtuste küsimärgistamist. Rahvuskultuuri põhiväärtused on nagu mängu pandud. Uus muutuv kirjandus nagu teeks mingit muud asja
annaabi.ee 
