7. võõramaalasena Inglismaal) 8. Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega 9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 3 11. Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga 12. tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt Küsimusi kirjanduseteoste vaatlemiseks postkolonialistlikust aspektist: Kuidas kujutatakse kirjandusteoses, kas otse või allegooria kaudu koloniaalikke erinevaid aspekte? Kuidas käsitleb mingi kirjandusteos postkolonialistliku identiteedi problemaatikat (suhe isiku- ja kultuurilise identiteedi vahel, topeltteadvus, hübriidsus). Kuidas käsitl. tekstis kolonialistliku vastupanu poliitikat ja psühholoogiat, näit. vastupanu ajendavaid ideoloogilisi, poliitilisi,
Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest soovkujutelmadest, mida ei suudeta reaalsuses saavutada või mida keelavad ühiskondlikud ja moraalinormid
Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest soovkujutelmadest, mida ei suudeta reaalsuses saavutada või mida keelavad ühiskondlikud ja moraalinormid
üldistus. Looduskirjanduse funktsioon ei peatu teksti juures. Üks funktsioon on suunata inimene tekstist läbi loodusesse, nt vaatlema mingit liiki jne. Autori, keskkonna, lugeja ja teksti ringmäng. PSÜHHOANALÜÜS Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) kirjanduseteoste tõlgendamise viis 68.Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus (alates 1920ndad) 29 Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsile Alateadvus Koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub AT-sse, ei taha nendega tegeleda.
annaabi.ee 
