Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu
folklooris eristada mitmeid laululiike: töölaulud, sõdurite marsilaulud, lastelaulud, lembelaulud, rituaalsed laulud jne. Kevadistel viljakuspidudel lauldi üksikisikuid või suuremaid gruppe pilkavaid ja teotavaid jambe. Rituaalsest pulamlaulust arenes hiljem välja kreeka lüürika eri zanr hümenaios ehk epitalaamion. Nutulaule nimetati treenideks. Erilaadseid laule esitasid kutselised laulikud aoidid ka sümpoosionidel. Kõige arenenum liik kirjanduseelsel perioodil oli eepiline laul, mis lõi aluse suurte poeemide tekkeks. Veel oli olemas mitmesuguseid kultuslaule jumalate austuseks, mida kutsuti hümnideks. (Kleis 1980:23) 1.3 Vanimad kirjanduslikud mälestised 8. saj. eKr. tekkisid orjanduslikud polised ja toimusid muutused kreeka ühiskondlikus ja kultuurielus. Kõige arenenum ala oli 8. 7. saj. Väike-Aasia, eriti Joonia. Seal said 6. saj. alguse
Antiikaja allikad kõnelevad lauludest, mida esitati viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Iga tähtsa toimingu eel saatis laul ka vastavate riituste täitmist. Nii töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On ka teateid sõdurite marsilauludest, lembe- ja lastelauludest, pulmalauludest ja treenidest ehk nutulauludest. Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (paiaan Apolloni kultuses, ditüramb Dionysose kultuses), või koori koosseisu järgi (parteenion tütarlastekoori laul). Peale laulude olid levinud ka genealoogiad värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe
müüdid,muinasjutud,loitsud,laulud,vanasõnad ja mõistatused.Folkloori zanridest on meile tuntud erinevad laululiigid. Laule esitati viljalõikusel,viinamarjade pressimisel,ketramisel jne. Töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On teateid ka sõdurite marsilauludest,lembe -ja lastelauludest,pulmalauludest ja treebidest ehk nutulauludest. Kõige rohkem levis mütoloogilise sisuga eepiline laul,seal jutustatakse jumalatest ja heerostest. See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos. On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad''(828 värssi),varasem
Iseloomulik oli minevikuihalus, vanade ideaalide poole pöördumine. Mõju oli sofistidel. Plutarchos kirjutas palju moraalitraktaate, paralleelseid (Kreeka ja Rooma) elulugusid ning õpetlikke lugusid. Lukianos oli menukas sofist ja rändkõneleja. Ta kirjutas kõnesid ning avaldamiseks mõeldud kirju, dialooge, satiire. Rooma ajajärgul sündis iselaadne zanr: kreeka romaan. Nt Longose ,,Daphnis ja Chloe". Rooma kirjandus Arhailine periood (24080 eKr): eepilise luule alged ja draama Kirjanduseelsel ajal domineeris rahvalaul. On teateid hümnidest, töö-, sõja-, karjase-, triumfilauludest. Neil võis olla rituaalne taust. Folkloorse taustaga oli ka laulumäng e atellaan, mis kujunes hiljem omaette kirjanduszanriks. Ladina kirjandus on tihedalt seotud kreeka kirjandusega. Esimene Rooma kirjandusteos on ,,Odüsseia" tõlge, mille pani kirja Livius Andronicus. Ta ei tõlkinud seda heksameetritesse, vaid Roomale iseloomulikesse saturnilistesse värssidesse
annaabi.ee 
