Kirjanduse terminid (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kirjandustermineid
Absurdikirjandus - on kirjandus, mis rakendab, sürrealismi ja dadaismi võtteid ning kujutab
tegelikkuse ja keelekasutuse ebaloogilisuse äärmusi
Aforism - mõttetera
Angažeeritud – artisti palkama
Antiikaeg - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja selle kultuuri ajastu
autobiograafiline kirjandus
Avangard - eelvägi
Dialoog - kahekõne
Draama – tõsise sisuga näidend
Dramaatika – ilukirjanduse põhiliik , näitekirjandus
Eepika - Lüürikas kujutatakse lüürilise minaisiku sisemisi elamusi
Eepos - suur eepiline värssteos
Eksistentsialism – filo. Eksistentsi tähenduse tõlgendamine
Epiteet – poeetiline omadussõna põhisõnale
Epopöa - ajaloolisi suursündmusi käsitlev eepos, romaan, romaanisari, film
Estetism - elu- ja kunstikäsitus, mis hindab ja taotleb kõiges ilu
Futurism - uut tulevikukunsti luua püüdnud suund 20. saj. alguses
Följeton - humoristliku käsitluslaadiga kirjutis;
Haiku – jaapani klassikaline lühiluuletus
Intertekstuaalsus - ühest märgisüsteemist teise kandmine
Kassetipõlvkond - 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid
Kitš – odav kunst
Klassitsism – lihtsust , selgust, vormikäsitlust rõhutav kunsti suund
Lüürika – tundeluule, üks ilu. K. Põhiliikidest
Memuaar – mälestus kogumik
Metafoor - väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses;
Monoloog - ühekõne
Müüt - pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest
Narratiiv- sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses
Novell- tiheda sündmustikuga lõhijutt
Oksüümoron – vasturääkivus (elav laip)
Ood – pidulik luule
Pagulaskirjandus -kirjandus, mis arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944–1990
Panegüürika - kiidukõne
Pastišš - teise ajastu v autori stiili teadlikult jäljendav kunstiteos
Perifeeria – ääreala
Personifikatsioon - isikustamine
Postmodernism - 1970. aastatel tekkinud kirjanduse, kujutava kunsti ja arhitektuuri suund
Proosa – sidumata, rütmita kõne
Psühhoanalüüs - alateadvuslike protsesside analüüsimeetod psühholoogias
Puänt – üllatuslik/vaimukas koht teoses
Realism - tõetruud pilti anda püüdev loomingutüüp;
Remark - nõuandev märkus autorilt lugejale
Renessanss - vaimuelu kujundanud ilmalik humanistlik antiikkultuuri väärtustav elukäsitus
Romaan – ulatuslik jutustav keerukama süžeega kirjandusteos
Romantism - tundeid, ideaale ja ihalusi rõhutav isiksusekeskne kirjandus- ja kunstisuund.
Sonett – itaaliast pärit 14värsiline luuletus
Sotsialistlik realism - Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool.
Stroof - salm
Sürrealism – kunstivool milles on olulisel kohal ebareaalsus (unenäod, hallutsinatsioonid,
Tetraloogia - neljast iseseisvast teosest koosnev tervik
Tragikomöödia - ühteaegu traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos
Tragöödia - kurbmäng.
Triloogia - kolmest iseseisvast teosest koosnev tervik
Absurdikirjandus - on kirjandus, mis rakendab, sürrealismi ja dadaismi võtteid ning kujutab tegelikkuse ja keelekasutuse ebaloogilisuse äärmusi
Aforism - mõttetera
Angažeeritud – artisti palkama
Antiikaeg - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja selle kultuuri ajastu
autobiograafiline kirjandus
Avangard - eelvägi
Dialoog - kahekõne
Draama – tõsise sisuga näidend
Dramaatika – ilukirjanduse põhiliik , näitekirjandus
Eepika - Lüürikas kujutatakse lüürilise minaisiku sisemisi elamusi
Eepos - suur eepiline värssteos
Eksistentsialism – filo. Eksistentsi tähenduse tõlgendamine
Epiteet – poeetiline omadussõna põhisõnale
Epopöa - ajaloolisi suursündmusi käsitlev eepos, romaan, romaanisari, film
Estetism - elu- ja kunstikäsitus, mis hindab ja taotleb kõiges ilu
Futurism - uut tulevikukunsti luua püüdnud suund 20. saj. alguses
...
Sarnased õppematerjalid
174
doc
Kirjanduse mõisted A-Z
sajandi lõpus 20.
sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen
(18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton
Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased
Eduard Vilde (18651933) "Tabamata ime", August Kitzberg (18551927)
"Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Kuningal on
külm", Juhan Smuul (19221971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök
viiele".
draamakirjandus üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus,
sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel.
Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda
stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse
dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jmt) ning valgustust
ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia,
komöödia ja draama.
dramatiseering kirjandusteose (romaani, jutustuse, novelli) kohandus
62
pdf
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandusteaduse alused
1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt
Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid.
Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse
mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe
(ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku,
grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks.
Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse
valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika
tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste.
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid