A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924 1925, projektijuht Marin Laak, ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s
A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924 – 1925, projektijuht Marin Laak, ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule
o Annus, E, L.Epner, A.Järv, S.Olesk, E.Süvalep, M.Velsker, Eesti kirjanduslugu, Tallinn 2001 o Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008 Digitaalsed keskkonnad o ERNI ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924-1925, projektijuht Marin Laak. ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920.aastaid interaktiivses keskonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. ERNI sisaldab raamatukogu, kriitikaantoloogiat, fotogaleriid, autorite tutvustusi, kirjanduslike terminite sõnastikku ja ajatelge. 33.Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed lähenemised. 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, üksikonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika)
vabaduse suhtelisust. 1 Frye, Northorp. Kriitiline rada. Vikerkaar 1993/11 2 2. Kirjandusteaduse koostisosad ja abiharud Kirjanduslugu võib olla sünkroonne või diakroonne. Esimesel juhul uuritakse ajaloolist konteksti, kirjandusliku teksti seoseid teiste tekstidega, teisel juhul tekstide kronoloogilist järjestust kirjandusajaloolise protsessi osana. Kirjandusteooria pole sisuliselt määratletav ja koosneb konkureerivatest teooriatest. Teooriaid saab liigitada terminite kasutuse järgi, mis viitavad maailmavaatele. Nende valik võib olla alateadlik. Tavaliselt erineb uuritava teksti keel kriitika keelest. Kirjandusteaduses on nii objekti- kui ka metakeeleks loomulik keel. Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on
annaabi.ee 
