LABAKINDA KUDUMINE Labak koosneb randmest, labast, otsast ja pöidlast. Kudumist alustatakse randmest, mis kootakse enamasti soonik- või poolpatentkoes või kirjatud parempidises koes. Kindalaba kootakse enamasti parempidises koes, kirjaline või ühevärviline. Vastavalt käelaba järsule laienemisele võib kindalabale silmuseid juurde kasvatada, kokku 2-4 silmust. Laba kootakse esialgu kuni pöidla-avani. Nimetatud pikkuseks arvestatakse nii mitu kudumisringi, kui mitu silmust on kahel kudumisvardal kokku ning lisaks veel 2-4 ringi.
Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune, veimevakk vaksa kõrgune". Eriti hoogu läks veimede valmistamine enne pulmi, kosjade ja pulmade vahelisel perioodil. Traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas. Keskmisteks pulmadeks pidi pruudil olema varutud kindaid üle 50 paari, vöid ning paelu üle 100, lisaks sukki ning muid riideesemeid. Muidugi ei tohtinud pruudi kaasavarast puududa ilus kirjaline vaip-sõidutekk, millele 19. sajandil lisandus ka vooditekk. Pulma kutsuti peigmehe ja pruudi sugulased ja lähedased naabrid, tuttavad. Küla muud inimesed võisid tulla tavaõoguse kohaselt pulmi vaatama ja neist vähesel määral ka osa võtma. Ühest korrast ei aidanud, pulma pidi kutsuma kolma korda. Kutsudes kummardati iga kutsutava ees. Pulmaliste arv ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni, tõustes jõukamate juures hilisemal ajal sajani ja üle sellegi
Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine Taustategurid: Oluline kirjakultuuri mõju, muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine), vastas enamal määral ajastu vaimule 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir:
• Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine 35. Too (nt T. Särje artikli põhjal) esile, kuidas on rahvalaulu ja –muusika mõisted Eestis aja jooksul muutunud. – nt et esmalt määratleti rahvalauluna talurahva või hariduseta inimeste laule, mis olid kadumas; – hiljem käsitleti rahvalauluna kõiki mingi rühma poolt lauldavaid laule sõltumata nende päritolust; – rahvamuusika mõiste “degradeerumine” taidluseks ja pärimusmuusika kasutuselevõtt; ok,
Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest). Refrään arenenum kui regivärsil . Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll. Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms). Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine. Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming). Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris. 30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? (1) Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel (uurijate loodud tüübinimed).
annaabi.ee 
